Kokkuhoid lapse koolilõunalt tõstab tulevikus tema raviarveid

Majandusanalüütik Kristjan Lepik.

FOTO: Powerhouse

Tervislik toitumine on muutumas järjest populaarsemaks, kuid väikese eelarve all kannatavad koolilõunad on enamasti siiski ebatervislikud.

Täna toimunud Rimi majanduskonverentsil võttis sõna majandusanalüütik Kristjan Lepik, kes tõi välja uuringu, millest selgus, et kulutused toidule on viimase viiekümne aasta jooksul majapidamistes küll vähenenud, aga  see-eest on tõusnud tervisekulutused. «Tervisekulutuste kasvamise probleem on väga tõsine, raha raviks ei jagu,» kommenteeris ta. Tervisekulutuste ennetamiseks tõi Lepik välja toidu. «Kui tehnoloogia abil kõigile personaalne toidukaart luua, oleks meil tervise parandamiseks tohutud võimalused. Meie väga suur võimalus on muuta toit meile sobivamaks.»

Selle asemel, et mõõta eluiga, peaks Lepiku sõnul mõõtma hoopis tervena elatud aastaid. «Vanadus peaks olema väärikas,» sõnas ta. «Toitumine on nagu ettevõtluski, kultuuriline õpe – see on väga pikk protsess. Maailmas on targalt toitumine kasvav, kuid see on alles õppimise protsess.» Lepiku sõnul algab tervislik toitumine lapsepõlvest, suur roll on siin ka koolilõunatel. Ta lisas, et tema võib küll kodus lastele puhta tooraine olulisust seletada, kuid kui laps läheb kooli, siis sööb ta seal koolilõunat, millel on väikese eelarve tõttu vähe võimalusi. «Kõik algab lapsepõlvest: koolilõunatelt kokkuhoidmine on tulevane meditsiinikulu – sellelt ei tohiks kokku hoida.»

Oma esitluses tõi Lepik välja ka tervisliku kiirtoidu osatähtsuse kasvu. «Maailmas kasvab meeletu kiirusega tervisliku kiirtoidu tarbimine,» ütles Kristjan Lepik ja lisas, et trend on orgaanilise, vegani- ja gluteenivaba toidu suunas. «Inimesed tahavad ennast paremini tunda ja paremini toituda, aga sageli on see liiga kallis,» nentis Lepik.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back