Jurist soovitab võlaasjad kohtuta korda ajada
17. veebruar 2011, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on palju võlglasi ja pea sama palju ka neid, kellele ollakse võlgu. Mõlemal juhul on mõistlik hakkama saada kohtusse hagiavaldust esitamata.
Võlateema on aktuaalne, sest sellega seoses on kahjuks alati lahkarvamusi, tekkida võib probleeme, mida ei saa läbirääkimistega lahendada, ning olukordi, kus tuleb oma õiguste kaitseks või ka hüvitise saamiseks kohtusse pöörduda. Seda aitab vältida mõningate reeglite teadmine.
«Võlgnevus ei pea alati rahaline olema, see võib olla ka kohustus midagi teha või jätta see tegemata,» ütles jurist Kairi Kärner koolitusfirma Oska Koolitused loengul.
Võlasuhte aluseks on tavaliselt leping, kuid see ei pruugi alati olla paberil kirja pandud, sest kehtib ka suuline leping.
Kui aga üks või teine pool ei pea kokkuleppest kinni, siis on küll mõistlik sellest kirjalikult, kas e-kirja või tähitud kirjaga märku anda. Näiteks teatada, et võla tasumise tähtaeg on saabunud, ja küsida, millal võlgnik oma kohustust täita kavatseb.
Kui võlgnik e-kirja teel vastab, et ta ei saa seda praegu teha, ja pakub uue tähtaja, kinnitab ta sellega ühtlasi oma võlgnevust.
Oluline on Kärneri sõnul teada sedagi, et võlgnik peab küll oma võlakohustuse täitma, kuid mitte alati täpselt nii, nagu võlausaldaja seda nõuab ehk tema esitatud tingimustel.
Võlgnik ei pea maksma kõiki lisakulutusi, nagu näiteks inkassofirma võla sissenõudmiseks tehtud kulutused või ettevõtte lisakulud tähitud kirja saatmise, tööjõu ja õigusabi eest, kui just neis pole eelnevalt kokku lepitud. Pangad on tavaliselt intressid ja viivised lepingusse sisse pannud ning nendega on kahjuks raske vaielda.
Näiteks SMS-laenu puhul tuleb aga hoolega lepingust lugeda, kas laenuandjal on õigus nõuda sisse lisakulusid. Intressimäär peab aga kiirlaenude puhul olema mõistlik, mis tähendab, et intressid ja õigusabikulud kokku ei tohi olla suuremad kui põhivõlg.
Kärneri sõnul on selliste kohtuvaidluste puhul üldjuhul intressi vähendatud. Kui lepingus pole intressimäära kirjas, saab seda küsida vaid seaduses ette nähtud seitsme protsendi ulatuses pluss üleeuroopaline muutuv osa, mis praegu on üks protsent – seega kokku kaheksa protsenti.
Ehkki võlausaldajad nõuavad tavaliselt ka intresside ja viiviste tasumist, soovitab jurist siiski võimaluse tekkides kõigepealt ära maksta põhivõlg.