Asjatundjad selgitavad: mis jääb eestlaste jaoks Varssavil veel hea sõlmjaamana puudu?
8. november 2016, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Nordica ja LOTi ühise koostöö ambitsioon on muuta Varssavi Ida- ja Kesk-Euroopa reisijate jaoks pikamaalendude sõlmajaamaks, eelistatakse täna Ameerika suunal lennates siiski Kopenhaagenit ja Frankfurti ning Aasiasse lennates Helsingit. Mis aitaks Varssavi olukorda parandada, selgitavad reisibüroo esindaja ja tihedalt Ameerika suunal lendav ettevõtja.
«Kahjuks mul Varssavi kaudu lendamise kogemusi ei ole, peamiselt lendan Eestist USA suunas läbi Kopenhaageni ja Frankfurdi, Aasiasse on väga head ühendused Helsingist,» kirjeldas pikalt Skype'i juhtinud Sten Tamkivi, kelle tänased töökohustused Teleporti asutaja ja tegevjuhina sunnivad tihti Eesti ja USA vahet lendama.
Kuigi infotehnoloogia vallas tegutsev ettevõtja on seisukohal, et asukohalt võiks Varssavi aidata Mandri-Euroopat loogiliselt katta küll, tuleb seal LOTil teha esmalt valmis lennukavad, mis kellaaegadelt, tiheduselt ja hinnalt Lufthansa ja SASiga konkureerida suudavad.
Reisibüroo Go Travel partnersuhete juht Age Põder selgitab, et heade ja suurte sõlmjaamade tunnusteks on lennujaama läbivate reisijate arv, väljuvate lendude sihtpunktide arv ja lennujaamas opereerivate lennuliinide arv.
«Suurimad sõlmjaamad ehk hub'id Euroopas on London Heathrow, Amsterdam Schiphol, Frankfurt, Pariis Charles de Gaulle,» rääkis Põder. Ta lisas, et arvestades Eesti geograafilist asukohta on eestlastele olulised hub'id lisaks nimetatud suurtele ka Kopenhaagen, Helsingi, Stockholm ja Riia.
Tavaliselt reisijad sõlmjaama valikul risti-põiki üle Euroopa lennata eriti ei taha, sest aeg ja lisamiilid maksavad. «Isegi kui Istanbul on maailma mõistes väga kiiresti arenev ja oluline sõlmjaam, siis oma kauguse tõttu eestlastele ei saa see kunagi ilmselt olema peamisim ja olulisim,» märkis Põder.
Marsruutide kaalumisel mängib lisaks juba Tamkivi mainitud kellaaegade sobivusele ja hinnale rolli ka lendude kiirus, mugavus, lojaalsusprogrammid ning lennufirma maine. «Kui suur osa teiste lennujaamade turuosast võiks liikuda pärast Nordica ja LOTi koostöö algust edaspidi läbi Varssavi, on väga raske ennustada,» lausus Go Traveli esindaja.
Tema hinnangul võivad lähilennujaamad ja nende lennufirmad Varssavile ja LOTile ilmselt veidi reisijaid kaotada mõningatel Euroopa liinidel, nagu näiteks Amsterdam, Ateena, Brüssel, Budapest, Milano. «Samas Air Balticul on populaarsed otseliinid Tallinnast olemas Riia, Amsterdami, Vilniuse, Berliini, Pariisi, Viini suunal ja see on nende väga tugev platvorm,» märkis Põder.
Ta lisas, et kindlasti kaalutaks varasemast enam läbi Varssavi lendamist ka Ameerikasse, Kanadasse, Hiina ja Iisraeli. «Kindlasti elavdab muutus konkurentsi ja võib oodata paremaid pakkumisi kõigilt lennuliinidelt nn ettevedajatelt, aga seda ikka juhul, kui lennuplaan Tallinna ja Varssavi vahel muutub heaks ja tihedaks,» sõnas Go Traveli partnersuhete juht.
Loe lisaks: