Lugeja küsib: miks hoiab riik mind vanemahüvitise pärast kodumaal kinni?

Lugejas tekitab vanemahüvitise süsteem segadust.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

«Soovin vanemahüvitise saamise ajal elada välisriigis, reisida ringi ja tulla tagasi pärast vanemahüvitise lõppu. Lapse sünnile eelneva kalendriaasta jooksul olen töötanud Eestis ja maksnud maksud siia. Seaduse järgi peaksin ma aga elama pool aastat järjest Eestis, et hüvitist saada. Mis kasu saab riik minu siinviibimisest, kui ma niikuinii tööl ei käi? Miks riik mind selliselt vangistab ja piirab minu liikumisvabadust asja pärast, mille eest ma olen juba maksnud ja millele mul on ausalt makstud maksude pärast niikuinii õigus?» soovis lugeja teada.

Vastab sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juht Evelyn Hallika:

Vanemahüvitist on õigust saada inimestel, kes alaliselt elavad Eesti Vabariigis. Alaline elamine ei katke, kui inimene otsustab reisida ega registreeri end rahvastikuregistrist välja. Seega on inimesel ikka õigus saada vanemahüvitist.

Küll peavad olema tähelepanelikud need inimesed, kes asuvad elama teise riiki. Sellisel juhul loetakse Eesti elanikuks inimesi, kes on Eestis 183 päeva.

Eelnimetatud 183 päeva nõue kehtib juhul, kui inimene läheb elama väljapoole Euroopa Liitu. 

Euroopa Liidu piirides selline piirang ei kehti. Kui ema läheb vanemahüvitise saamise ajal Euroopa Liidu riiki alaliselt elama, aga tal on endiselt töösuhe Eesti tööandjaga, siis jääb Eesti talle vanemahüvitist maksma kuni selle perioodi lõpuni.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles