Spordijookide kasulikkus - kas pelgalt müüt? (1)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vee joomine treeningu ajal võib olla isegi kasulikum kui spordijoogi tarbimine.
Vee joomine treeningu ajal võib olla isegi kasulikum kui spordijoogi tarbimine. Foto: SCANPIX

Ei ole mingit teaduslikku tõestust, et spordijoogid aitaks vedelikupuudust leevendada rohkem kui vesi.

Igalt poolt tuleb tervislikke nõuandeid, mida peaks jooma ja kui palju, alates kaheksast klaasist veest kuni valgujookideni. Eriti palju nõuandeid käib kaasas trenniga.

Tegelikult on sellised nõuanded uus nähtus. 1970. aastatel ei julgenud maratonijooksjad vedelikke juua, sest kartsid, et see muudab neid vähemvõimekaks, kirjutab The Independent.

Tänapäeval kannab suur osa inimestest veepudelit endaga kaasas ja treeningu ajal ei ole joogiks isegi mitte vesi vaid mõni spordijook, mis lubab sooritusi parandada ja vältida vedelikupuudust.

Tegelikult on spordijookidel vee ees väga vähe eeliseid. Mõnel juhul võib spordijook isegi kahjulikult mõjuda. Kuidas said spordijoogid nii populaarseks?

Vee joomisele ja vedelikupuudusele hakati tähelepanu pöörama jooksutrennide õitsemisaastatel, mis said alguse New Yorgi maratoniga 1970ndatel. Spordiettevõtted  haistsid kasvavat turgu ning hakkasid tootma spetsiaalseid tooteid neile, kes soovivad oma füüsist parandada.

Tarbimine kasvas jõuliselt ning võttis suure osa karastusjookide turust.

Spordijookide edu peitub teaduse ja turunduse koostööl. Briti meditsiiniajakiri leidis, et joogiettevõtted hakkasid toetama teadlasi, kes viisid läbi uuringuid, milles avastati vedelikupuudus. Need samad teadlased soovitasid spordimeditsiini organisatsioonidel inimesi teavitada vedelikupuuduse ohtudest.

Üks spordijookidetööstuse suurimaid õnnestumisi oli levitada mõtet, et keha ei oska veepuudust tajuda, mistõttu tuleks inimesel endal iga natukese aja tagant vedelikke tarbida.

Paljud organisatsioonid, ühena nende seas ka Diabeet UK, on soovitanud juua vett tihti ja väikeste koguste kaupa, isegi kui janu ei ole.

Joogiettevõtjate sõnul tõstab spordijookides olev naatrium janu, mistõttu tarbib jooja spordijooki hulga rohkem, kui ta oleks vett joonud.

Tegelikud uuringud näitavad aga, et inimese loomulik janutunne on hulga usaldusväärsem. Temposõidu jalgratturid jõudsid järeldusele, et kui joovad ainult janutunde tekkides, siis on nende vastupidavus suurem ja tulemus parem.

Lisaks sellele on palju teateid, kus räägitakse spordijookide kasulikkusest allikateta. Briti meediaajakiri uuris 1035 veebilehekülge, millest rohkem kui pooltel puudus igasugune vihje allikale, kust nad oma info võtsid.

Spordijoogid on järjest populaarsemad laste seas. 500-milliliitrine pudel sisaldab enamasti 20 grammi suhkrut (umbes viis teelusikat) ja ühtlasi ka suurt hulka kaloreid. Kuid kuna neid seostatakse atleetidega ja veepuudulikkuse vähendamisega, siis ei näe inimesed nende ebatervislikke külgi. Üks uuring leidis, et rohkem kui veerand Ameerika lastevanematest usub, et spordijoogid on lastele head.

Kuid ei saa öelda, et veepuudust puudutavad uuringud on ajaraiskamine. Näiteks saab nende uuringute abil kindlaks teha, millised vedelikud püsivad kehas kõige pikemalt. See on abiks siis, kui sportlasel ei ole pidevalt võimalust vedelikke tarbida või tualetti kasutada.

Kuid praegused uuringud ei ole piisavalt pädevad, et inimestele selgeks teha spordijookide kasulikkust ja kahjulikkust. Mis on aga kindel, on see, et spordijoogid ei muuda lihtrahvast olümpia sportlasteks, pigem aitaks neil nende jookide vältimine saavutada peenike piht ja kiirem tulemus.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles