Euroraha kasutamine reisil nõuab harjumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümned erinevad reisisihid on tänu Eesti liitumisele euroalaga nüüd palju lähemal – lihtsam on planeerida ka kulusid ja teha reisieelarvet. Siiski nõuab uue rahaga maailma avastamine ka uusi teadmisi ja ettevaatlikkust, kirjutab Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Piret Suitsu.
Olles juba poolteist kuud kasutanud euroraha, mõistame nüüd ka kergemini, palju tuleb tasuda hotelli eest või milliseks kujunevad transpordikulud. Samuti on lihtsam võrrelda bensiinihinda kodus ja võõrsil või ka lihtsalt hindu toidupoes või kohvikus.
Siiski ei kehti euro paraku kõigis reisisihtkohtades. Sellegipoolest saame arvestada teadmisega, et enamikes maailma populaarsemates puhkusesihtpunktides tutvustatakse hotellides-poodides-söögikohtades hindu ka eurodes – on ju arvestatav osa maksujõulistest turistidest pärit just eurotsoonist. Selle võrra on eestlaste elu edaspidi ka väljaspool eurotsooni reisides lihtsam.
Internetti kasutades saame sihtpunktis kehtivate eurohindade kohta infot kiiresti ja piisavalt. Nii saab vähese vaevaga koostada juba varakult üsna täpse kuluplaani, mis võimaldab reisi tarbeks aegsasti raha kõrvale panna, et puhkus pere eelarvet kreeni ei ajaks.
Reisi varajasel planeerimisel on lisaks raha kogumise võimalusele ka muid plusse – aegsasti planeeritud reisile saab broneerida soodsamaid reisipakette, sõidu- ja ööbimispakkumisi ning kokkuvõttes veeta nii mõnus puhkus madalamate kuludega.
Põhjalik eelarve tagab hingerahu
Puhkuseks eelarvet koostades tuleb arvesse võtta kõiki kulusid, sest sõltuvalt riigist võib sõit sihtpunkti olla kallim, kuid elamine kodusest elust soodsam või vastupidi – taskukohaste lennupiletite omanikku võib tabada üllatus üpris kopsakate elamiskulude näol.
Päevaraha suurus sõltub ennekõike sellest, palju tuleb kohapeal tasuda ööbimise ja söögi eest. Ka siis, kui hommikusöök on ööbimise hinna sees, tasub uurida, kas pakutav on piisav.
Kui teil pole plaanis kogu puhkust hotellibasseini ääres veeta, tuleb planeerida täiendavaid kulusid ka kohalikule transpordile või ekskursioonidele.
Teinekord on mõistlik siselennu või laevasõidu abil külastada mõnda põnevat reisisihti, mis jääb algsest sihtpunktist vaid paari sõidutunni kaugusele. Auto või motorolleri rentimine annab aga võimaluse oma aega ise planeerida, külastades näiteks mõnda linnakest või küla, kust leiab teinekord hoopis elamusterohkemaid hetki kui hinnatud turismimekadest.
Kodutöö käigus saab interneti abiga selgeks teha ka selle, millised on huvi pakkuvad vaatamisväärsused sihtkohas ja kui palju maksavad pääsmed. Samuti leiab hulganisti infot selle kohta, kuhu on pilet mõistlik internetist ette osta, et vältida kohapealset kõrgemat hinda või kilomeetripikkust ootejärjekorda.
Sageli kujunevad lisakatsumuseks ostud, mis planeerimisel kahe silma vahele jäid. Seega tasub aegsasti teha selgeks reisikottide olukord ja otsustada, kas vajate uut või saate kelleltki ehk kohvri sel korral laenuks küsida.
Ka peaks reisilisel olema päevane kott asjade kaasaskandmiseks, reisiapteek ja sobilikes pakendites hügieenitarbed. Võibolla vajate magamiskotti või pleedi transiittsoonis puhkamiseks, elektriseadmeid (eriharuline pistik, keeduspiraal) või söögiriistu?
Ka on mõistlik varakult üle vaadata, millises olukorras on jalanõud ja vajalikud rõivad. Kui ees on ootamas pikad päevad täis jalutamist, tuleks uhiuued jalanõud eelnevalt kodus sisse kanda.
Teadmised sellest, millised on kohalike riietumistavad ja ootused väliskülalistele, annavad kindlustunde, mida reisikotti pakkida. Loomulikult saab puuduva eseme ka kohapealt osta, kuid alati on mugavam ja ka soodsam, kui kõik vajalik on kaasas või varakult eelarvesse planeeritud.
Kontrolli vahetuskursid üle
Nüüd, kui meie oma raha on euro, kaob eurotsoonis reisides vajadus kahekordseks valuutavahetuseks ja sellega säästame nii raha kui aega. See kehtib ka mõnede riikide kohta, kus euro on kasutusele võetud omal initsiatiivil – näiteks mõned aastad tagasi iseseisvunud väikeriik Montenegro.
Paljud populaarsed turismisihtkohad pakuvad eurotsoonist tulijale võimalust ka omas rahas arveldada, et nii turisti elu mugavamaks teha. Siiski tuleb sel puhul olla ettevaatlik – hinnad eurodes võivad olla suuremad kui kohalikus rahas makstes.
Esineb aga ka vastupidist – leidub riike, kus näiteks ekskursioonide eest on soodsam tasuda kohaliku vääringu asemel eurodes. Igal juhul tasuks eelnevalt internetist uurida, kas kasulikum on tasuda kohalikus valuutas, eurodes või ehk hoopis dollarites.
Reisides riikidesse, kus kohalikud võtavad vastu nii eurosid kui dollareid (näiteks Türgi ja Egiptus), tasub enne reisi vaadata ka euro ja dollari omavahelist kurssi. Kui dollar on parajasti euro suhtes odavnenud, võib olla kasulikum tasuda arveldada riikides dollarites.
Kaardiga tasumine on turvalisem
Riikides, kus euro maksevahendina ei kehti ja kus vajate seetõttu kindlasti ka kohalikku valuutat, on eurosid võimalik kõikjal vahetada. See on luksus, mida krooni ajal polnud – pidime alati olema kindlad, et vajalikul hulgal eurosid, dollareid või kohalikku valuutat kaasa vahetaksime.
Soovitatav on rahavahetuseks kasutada panku või valuutavahetuspunkte, kus kurss on soodsam lennujaamadest või hotellidest soodsam. Paljusid valuutasid saab küll ka Eestist kaasa osta, kuid eksootiliste riikide raha vahetuskurss võib siin pakutust olla kohapeal märkimisväärselt soodsam.
Alati tekitab küsimusi, palju sularaha reisile kaasa võtta? Õige vastus on, et mitte rohkem, kui reisikava ja kulutuste prognoosi kohaselt vajate, et maksta väiksemates ostupaikades ja söögikohtades, kus kaardiga tõenäoliselt tasuda ei saa.
Rahakoti kadumisel või varguse korral saate pangakaardi sulgeda, kuid sularahast olete suure tõenäosusega ilma. Sularaha vajadus on kindlasti väiksem suurlinnas, kus enamikes kohtades saab maksta kaardiga ning vajadusel pangaautomaadist raha juurde võtta.
Maakohas ja looduses rännates tuleb aga tõenäoliselt tasuda peamiselt sularahas ning soovitav on omada piisavas koguses väiksemaid kupüüre, et ei tekiks probleeme vahetusrahaga.
Igal juhul on turvalisem ja lihtsam maksta reisides võimalikult palju pangakaardiga. Lisaks tavapärasele deebetkaardile kulub reisil marjaks ära ka krediitkaart, mis tõendab maksevõimet hotellis või autot rentides ning millega saab vajadusel tasuda teenuste eest ka internetis, näiteks siselennu piletit soetades.
Krediitkaardi limiit peaks katma ka tehtavad broneeringud – näiteks võidakse auto rentimisel broneerida ajutiselt omavastutuse summa, mis võib olla sada või enam eurot.
Krediitkaarte on erinevaid, kuid reisimisel on mugav kasutada kaarti, kuhu saab limiidi suurendamiseks arvelduskontolt raha juurde kanda. Krediitkaardi kasutamisel välismaal tuleb olla väga hoolikas ning kasutada seda maksmiseks kohtades, mille usaldusväärsuses olete kindel, et mitte sattuda pettuse ohvriks.
Kaardiga välismaal makstes lisakulusid ei kaasne, kuid automaadist raha võtmise teenustasu tuleb uurida oma panga hinnakirjast.