Lapsega juhtunud õnnetus sundis discgolfi rada sulgema

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Discgolfi mängija.
Discgolfi mängija. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kiili alevis juhtus kevadel õnnetus, kui kohalikus pargis asuval discgolfi rajal sai kaheksa-aastane koolipoiss kettaga vastu pead: pähe tekkis kaheksa-sentimeetrine haav ning poiss kaotas teadvuse. Kiili vallavalitsus sulges pargis raja ning otsib sellele nüüd uut asukohta.

Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul oli tegu õnnetute juhuste kokkulangemisega, kuid tagantjärele tark olles võib öelda, et alevi park oli discgolfi harrastamise jaoks liiga rahvarohke paik, kirjutab Harju Elu.

«See on paljuski juhuse asi, kas keegi saab pihta või ei – kuidas ohutusreegleid järgitakse,» ütles ta. «Mängijad on erineva vilumuse astmega. Mängin ka ise vahel ja kui tegu on rajaga, mis asub eraldatud metsaalal, siis mingit erilist ohtu ei tohiks olla.»

Vallavanema sõnul tehti raja sulgemise otsus nädalapäevad pärast õnnetust. «Surve muutus lihtsalt nii suureks,» ütles ta. «Teisalt oli otsuse tegemisel päris suur dilemma, sest mängijaid oli palju. 75 protsenti mängijatest tuli väljastpoolt valda.»

Kettaga vastu pead saanud poiss ei mänginud ise discgolfi, vaid raja kõrval jalgpalli. Seega võib õnnetust pidada kommunikatsioonihäire tagajärjeks, sest jalgpalliväravad olid discgolfi raja lähedusse paigaldatud kooskõlastamata.

Eesti discgolfi liidu president Rein Rotmeister peab õnnetuse põhjustajaks siiski hooletut mängijat, kes enne viset ei veendunud, kas visketrajektoor on vaba ja ohutu. «Discgolfis on reegel, et ketta viskaja peab tagama ohutuse,» ütles ta. «Kui ohutus ei ole tagatud, on kohustus mäng peatada ja jätkata tohib vaid siis, kui mänguala on vaba.»

Rotmeisteri sõnul pole nii tõsiseid õnnetusi Eestis rohkem juhtunud. «Ei ole kuulnud, et ka meie lähiriikides oleks väga tõsiseid discgolfiga seotud õnnetusi olnud,» lisas ta.

Harjumaal on koos Tallinnaga discgolfi radu kümmekond. Üks populaarsemaid on Keilas asuv rada. Keila linna kultuurinõuniku Jaanus Väljamäe sõnul on suvisel perioodil tipphetkedel ehk pärast tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel rajal korraga 100-150 mängijat.

Ala kasvav populaarsus on ka Keila linnavalitsust pannud mõtlema, et ehk peaks raja mujale viima. Praegu asub see Keila terviseradadel, kus kattub osaliselt jooksu- ja rattaradadega ja nende kasutajatele on välja pandud eraldi ohumärgid.

«Praegu otsime uut kohta, aga lihtne see pole,» kinnitas ka Kiili vallavanem Aimur Liiva. «Kuusemetsa RMK ei luba, kuusekoor on liiga õrn. Männimetsa lubavad, aga mitte raieküpsesse ja mitte ka raiesmikele, kus on just uued väikesed puud istutatud,» kirjeldas ta otsinguid.

Sama räägib Väljamäe, kelle sõnul discgolf areneb nii kiiresti, et seda peatada ja ära keelata enam ei saa. «Uute parkide rajamisel peaksid omavalitsused õppima teiste kogemusest ja leidma eraldi maa-alad ainult discgolfi pargi rajamiseks,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles