Uus tulija Läänemerel meenutab kaubanduskeskust
Lisatud galerii.

  • Megastar on 212 meetrit pikk, mahutades korraga 2800 reisijat.
  • Alusel on 47 kajutit ja neli päästepaati, 600 km erinevaid juhtmeid.
  • Autotekile pääsevad sõiduautod teise tasandi rambi kaudu, kaubikutest eraldi.
  • 230 miljonit eurot maksnud laev on suuruselt võrreldav Baltic Queen`iga.

Jaanuarist Tallinna ja Helsingi vahel sõitma hakkavat laeva võib võrrelda keskmist sorti kaubanduskeskusega, kus eriti tarmukad ostjad saavad autoga suisa poetreppi sõita. Kokkuhoiu nimel võetakse kasutusele ka jahe merevesi.

Kui paari kuu eest kirjutas   Frontier Magazine, et Tallinki uusimale alusele Megastarile tuleb parklapood, siis alles viimistlusjärgus laeval ringi käies selgub tõde. Laeva seitsmendale tekile tulevad küll nii laiad parkimiskohad, et nende vahele mahub ka ostukäruga liikuma, aga sisseostude tegemiseks tuleb ikkagi minna poodi sisse.

Alkoholi osakaal tulevases poes on suur.

FOTO: Eero Vabamägi

 Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne kinnitab, et see lahendus pole tehtud suures koguses alkoholi ostvate reisijate jaoks. «Mõnel võivad olla ka väga suured kotid riideid,» kinnitab ta. Just riiete ja pudukaupade müük minevat laevadel eriti hästi ja seepärast on neile orienteeritud poode tehtud juurde ka teistele kiirlaevadele.

Samas saab just sellel tekil ostja enne maale minekut kätte alkoholi, mille ta on endale juba varem ettetellinud. Muide, Tallinnas tuleb laevale kaks treileri täit alkoholi ja esialgsete rehkenduste kohaselt peaks see suuremas osas reisijate soovid katma.

Mugavus teatavasti maksab ja nii pääseb seitsmendale tekile parkima vaid lisatasu eest. «Ka parkimismajad on tasulised,» põhjendab Lääne.

Laevapood asub kahel tasapinnal. /Eero Vabamägi

FOTO: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

Kui seni on laevadel olnud mitmed väiksed poed, siis Megastari läbi kahe korruse asuvat kauplus on oma suuruse poolest võrreldav tavalise supermarketiga. Esialgu paigal olevate siltide järgi näib, et kõige rikkalikum hakkab seal olema just alkoholivalik.

Kuna piletid toovad sisse vaid 30 protsenti sissetulekust, siis peab laeval olema palju söögikohti, kus inimesed saaksid raha kulutada.

FOTO: Eero Vabamägi

Nagu ühele korralikule kaubanduskeskusele kohane, on ka sel laeval mitu eri hinnaklassis söögikohta. Ühes nurgas paistis kilede vahelt välja Burger Kingi logo.

Vaikse salongi istmed võimaldavad ka tukkumist.

FOTO: Eero Vabamägi

Nö vaikne salong Megastaril.

FOTO: Tallink

«Istekohtade teema on kiirlaevades alati kriitiline,» tunnistas Lääne. Kuigi istekohti on laevas tema sõnul alati rohkem kui reisijaid, tekib probleem sellest, et inimesed soovivad enda ümber rohkem ruumi.

Nii rajatakse laeva üheksandale tekile väliaed 200 istekohaga, kus peaks saama vaat et aastaringselt istuda. «Kurki ja tomatit seal kasvatama ei hakata, need tuuakse maalt kaasa, aga kui keegi peaks neid sealt leidma, siis on tegu meeskonna naljaga,» rääkis Megastari kapten Vahur Sõstra.

Megastarile paigaldatakase ligi 600 km kõikvõimalikke juhtmeid.

FOTO: Eero Vabamägi

Et tänapäeval olla reisijatele meele järgi peab lisaks mugavatele istekohtadele olema ka ohtralt pistikuid. Neid on helde käega paigaldatud nii Megastarile, aga lisaks ka  juba sõitvatele kiirlaevadele.

Senisest märksa vähem on uuel laeval aga kajuteid – kõigest 47. «Meil on kümme aastat kogemust ja me oleme näinud, kui vähe neid kasutatakse,» rääkis Lääne.  Kuna nõudlust pole, siis tehti selle arvelt suuremas nö ajaveetmise pind.  «Sest iga ruutmeeter on selle laeval väga kallis,» lisas Lääne.

Valmis ehitatud ja sisustatud kajutid tõstetakse paika nagu Lego klotsid.

FOTO: Eero Vabamägi

Kuigi reisijate jaoks on just need suurimad uuendused, siis laevafirma kinnitusel on tegu väga keerulise insener-tehnilise lahendusega ning laeva on püütud ehitada võimalikult ökonoomseks.

Laeva sõidu ajal tekkiv soojusenergia kasutatakse ära reisijate ruumide kütmiseks. «Suvisel ajal kasutame jahutamiseks merevett, mida võtame seitsme-kaheksa meetri sügavuselt,» rääkis Tallinki järelevalveinsener Virgo Vinkel.

Tallink Megastari ehitus Turu Meyeri laevatehases.

FOTO: Eero Vabamägi

Esimese alusena sõidab see vedeldatud maagaasil (LNG) ja nädalas kulub seda 160 kuupmeetrit. Ühe tankimisega suudab laev sõita neli päeva järjest.  Laevamootorid töötavad nii diisli kui maagaasi peal. «Mootor käivitub diisli peal ja siis minuti jooksul läheb gaasi peale üle,» rääkis Vinkel.  Tänu sellele peaks seni mitmeid sõitjaid häirinud vaatepilt tossavast laevakorstnast saama ajalooks. «Kui sadamas suitsu näebki, siis on tegu käivitamishetkega,» selgitas Vinkel.

Ka sõukruvid ei mürise tänu diiselelektrilisele lahendusele enam nii valjult.  «Sadamasse minnes on vibratsioon väiksem kui senistel kiirlaevadel,» ütles Vinkel.

Tallink Megastari ehitus Turu Meyeri laevatehases.

FOTO: Eero Vabamägi

Küll aga on laeva jääklass madalam. Vinkeli sõnul nõuti varem laevadelt  jäämurdja jääklassi, aga Tallinna-Helsingi liinil on jää kogu aeg lõhutud. «Sellevõrra on laev kergem, jäämurdja klassis alus läheb liiga raskeks ja selle efektiivsus hakkab kaduma,» ütles insener.

Megastari üks kolmest kaptenist on Vahur Sõstra (paremal) ja järelevalveinsener Virgo Vinkel.

FOTO: Eero Vabamägi

Just efektiivsust rõhutavad Tallinki inimesed Megsatrist rääkides korduvalt. Laev on püütud teha võimalikult ökonoomseks ning parima lahenduse leidmiseks ehitati 35 mudelit, mille peal seda testiti. Mõni lahendus on olnud nii hea, et patenteeriti.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back