Internetis investeerimine jättis vaid tühjad pihud (4)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turborikastumise leheküljed meelitavad uusi ohvreid piltidega välismaa reisidest, kallitest autodest, suurtest majadest ja rahahunnikutest.
Turborikastumise leheküljed meelitavad uusi ohvreid piltidega välismaa reisidest, kallitest autodest, suurtest majadest ja rahahunnikutest. Foto: SCANPIX

Binaarsed optsioonid lubasid internetikasutajale lihtsa vaevaga rikkust, kuid tegelikult jäi kasutaja rahata.

 «Mul oli umbes 2000 eurot, mida ma ei tahtnud niisama ära raisata, vaid kasu teenima panna,» rääkis Joel ajalehele Pealinn. «Nägin internetis Bank of Binary ja Option Rally ahvatlevaid reklaame, mis lubasid suisa kuni 85 protsenti kasumit. Lugedes nende internetipankade tingimusi, tundus olevat hea mõte neisse investeerida.»

Kuna esialgu läks kõik edukalt, otsustas mees raha juurde panna. Üritas kuu-kaks, kuni selgus, et võitmine ei õnnestu ja mängu pandud raha on samuti läinud. Joeli sõnul läks ta pettuse pärast politseisse. Sealt oli pöördutud Interpoli. Kuid Interpol omakorda oli soovitanud kaevata riigile, kus mainitud võrgulehekülg oli asutatud ehk siis Küprose politseile. Seepeale lõi Joel käega, sest asjaajamine korravalvuritega muutunuks liiga keeruliseks. «Võtsin asja ise käsile ja vaidlesin nende internetipankadega tükk aega, et raha tagasi saada,» räägib noormees. «Kogu raha ma tagasi ei saanudki, välja õnnestus kaubelda umbes 1500 eurot.»

Ent petuleheküljed ei halasta ja meelitavad ka praegu inimesi oma rahakotti tühjendama. Reklaamidel poseerivad «investeerijad»  kuuma välismaa päikese all, uute autode ja kaunite vastassoo esindajatega. Mõistagi on sellised võrguleheküljed, kus meelitatakse binaarsete optsioonidega kauplemisega õnne proovima, kõikides keeltes üsna ühesugused. Eestikeelse võrgulehekülje (www.arvokoppel.com) autor Arvo Koppel kuulutab: «Ma olen alati tahtnud palju raha teenida, ja ma proovisin palju erinevaid meetodeid, kuid ükski neist ei töötanud. Pikka aega ei teadnud ma, mida oma eluga pihta hakata – kuni ma avastasin meetodi, mis mu rikkaks tegi. Ma tulin töölt ära ja kolisin Uus-Meremaale. Ma ostsin korraliku maja ja hea auto. Hetkel teenin ma üle 15 000 dollari kuus ja mu kasum liigub ainult ülespoole!»

Kui natuke võrku lehitseda, muundub Arvo Koppel ühel teisel leheküljel ootamatult hoopis Scott Evansiks. Kogu jutt ja juuresolevad pildid, kujundusest rääkimata, on täpselt samad, ainult et imelisest rikastumisest jutustaja räägib inglise keeles. Võiks öelda, et mainitud lehekülg on binaarsete optsioonidega kauplevate hulgas üks kõige pealetükkivamaid või peibutavamaid. Teised jäävad märksa tagasihoidlikumaks – mis ei tähenda, et neil vähem proovijaid leiduks.

Kui sellist investeerimismeetodit lühidalt lahti seletada, siis tuleb vastaval võrguleheküljel panustada näiteks mingite aktsiate tõusule või langusele. Tavaliselt pakutakse sissejuhatuseks ka väikest summat nn virtuaalset raha – arvestades, et kui inimene teeb õige panuse, hakkab ta varem või hiljem proovima päris ehk isikliku rahaga. «Mis puutub Arvo Koppelisse ja teistesse sarnastesse tegelastesse Eestist ja mujalt, siis need  tõepoolest näevad petuskeemide moodi välja – need lehed jälgivad alati ühte konkreetset struktuuri,» kirjeldab majandust õppinud Ethel Aoude, kes on seda maailma uudishimust pisut lähemalt tundma õppinud. «Kõigepealt käib jutt sellest, kuidas lihtsast poisist sai kuskil välismaal elav miljonär ja kuidas ta tahab aidata teistel sama saavutada. Siis tuleb kohustuslik pilt majast ja autost. Natukene veel juttu ja pilt, kuidas inimene ilusa tüdruksõbraga puhkusel aega veedab, kõige tipuks veel foto hunnikust sularahast – juhuks, kui kõik eelnev veel kergeusklikul õnneotsijal silmi särama ei löö.»

Ethel on ise elanud Aafrikas Ghanas, kuhu ta Eesti majanduskriisi eest pages, sest tema eriala ehk pangandus tõmmati koomale. Ghanas töötas ta end pärast mõningast vaevanägemist reklaamiäris üles, ja tuli siis perega jälle Eestisse. Ilmselt oli see just uudishimu, aga mitte rahahäda, mis pani teda binaarseid optsioone proovima. «Ma leian, et võrdlus kasiinoga on väga tabav,» ütleb Ethel. «Mina ei tunne, et oleksin endal nii-öelda näpud kõrvetanud, sest nii nagu kasiinos ruletilauale panustades, lasin ma ka optsioonidega kätt proovides käiku ainult sellise summa raha, mida ei olnud valus kaotada. Ehk siis raha binaarsete optsioonidega seotud kauplemiskontole kandes arvestasin sellega kohe kui «kadunud» mängurahaga, mille kasvatamine ei olnud otseselt eesmärk, vaid oleks olnud mängurõõmule pigem lisaboonuseks. Niikaua, kuni ma 1-2 dollari kaupa kasuminumbreid kasvatasin, oli kõik hästi. Nii kui proovisin rohkem teenida, läks jamaks. Kogemus õpetas, et konkreetselt minule sobib siiski näiteks aktsiate, indeksfondide väärtpaberikontol teatud aja hoidmine ja siis müümine. Nii-öelda optsioonidega päevakauplemine ei ole minu teema.»

Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja -sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurvälja sõnul on Eestis ohvreid veel, kuid neil pole võimalik seda kommenteerida, seda katab järelevalvesaladuse hoidmise kohustus. «Kuna tegemist on tõenäoliselt kuriteoga, siis menetlevad seda politsei ja prokuratuur. Jutt on siin tegevusloata ja keelatud majandustegevusest,» selgitas Suurväli.

Aoude sõnul ei räägi optsioonidega kauplema kutsuvad leheküljed riskidest. «Vastupidi – nad lubavad kerge vaevaga ratsa rikkaks saada, ja vot see on probleem. Sest nii satuvad kauplemisega tegelema inimesed, kel on kiiresti raha vaja. Nad ei teadvusta endale riske ja mässivad end üha suurematesse probleemidesse. Kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tavaliselt see nii ka on,» sõnas naine.

Investeerimisasjatundja Jaak Roosaare sõnul on binaarsete optsioonide taga hasartmängukorraldajad: «Sisuliselt on tegemist loteriiga, ainult et optsioonide nime varjus hiilitakse kõrvale hasartmängumaksust.»

Roosaare sõnul hakkasid binaarsed optsioonid Eestis levima kümmekond aastat tagasi seoses Facebooki-sarnaste suhtlusvõrgustikega. «Tänapäeval on seetõttu neid võrgukülgi lihtsam turustada,» lisas ta. «Leian, et kui inimene kangesti tahab hasartmänge mängida, tasuks valida pigem Olympicu toetamine. Osa sinu rahast jääks Eesti majandusse ja lisaks saab kogutud hasartmängumaksuga edendada Eesti sporti. Lisaks saavad minusugused aktsionärid ka dividendi.»

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles