Tasub teada: kas kriminaalkorras karistatul on õigus pangast laenu saada?

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trellid.
Trellid. Foto: SCANPIX

Pangast laenu või liisingu saamiseks tuleb läbi käia pikk teekond, inimese tausta kontrollitakse põhjalikult. On mitmeid asjaolulisd, mille järgi otsustatakse, kas kliendi soovidele vastatakse või mitte - kriminaalne minevik on üks neist.

Mida aga kriminaalse mineviku puhul silmas peetakse, kas on oluline teo sisu või on oluline hoopis see, millal ja kas karistus kantud on. Suuremad Eestis laenu ja liisingut pakkuvad pangad on suuremas osas üksmeelel.

Nordea 

Nordea panga kommunikatsioonijuhi Jane-Liina Liivi sõnul ei käsitle nad karistuse ärakandnud inimesi kuidagi erinevalt. «Krediidiotsus laenu või liisingu puhul põhineb krediidiandja otsusel, kas krediiditaotleja on võimeline tasuma oma igakuisest sissetulekust laenumakseid,» lisas ta. Sissetulekute hindamisel võetakse tavaliselt aluseks krediiditaotleja 6 kuni 12 kuu sissetulekud.

Swedbank

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et kõige enam öeldakse ära eelneva kehva krediidiajaloo ja suure maksekoormuse tõttu. «Kui klient on meie juures varem jäänud silma näiteks puuduliku laenukohustuste täitmisega, siis on edaspidi laenu juba oluliselt raskem saada,» lisas ta. 

Mis puutub kriminaalsesse tausta, siis seda pank eraldi ei kontrolli, kuid kui neile on uue laenu väljastamisel see info kuidagi vajalik, siis teostavad nad avalikkesse andmebaasidesse päringu. «Siis sõltub kõik juba konkreetsest laenuprojektist. Kinnitan, et ainult sellest, et klient kunagi karistust kandnud, ei piisa selleks, et laenuandmisele ei öelda - peamine on ikkagi eelnev finantskäitumine ning laenu teenindamise suutlikkus tulevikus,» kinnitas Siilivask.

SEB

SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski sõnul lähtub pank krediiditoodete väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest, analüüsides hoolikalt taotleja sissetulekuid ning kohustusi. «Krediidi saamisel on oluline, et kliendil on stabiilne sissetulek ning kohustuste hulk ei läheks tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks. Lisaks analüüsitakse ostetavat objekti, tagatisi ning klientide senist maksekäitumist ja tarbimisharjumusi,» ütles ta.

LHV

LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles, et nemad lähenevad kriminaalkorras karistatud isikute laenutaotlustele individuaalselt lähtudes konkreetse isiku taustast. 

LHV Panga krediidijuht Madis Toomsalu sõnul on krediidi väljastamine tõenäosusel põhinev tegevus, mistõttu LHV laenab hoiustajate poolt meile usaldatud vahendeid nendele klientidele, kelle puhul on krediidi tagastamise tõenäosus kõrge. «Kuivõrd kriminaalkorras karistatuse ja makseviivituse tekkimise vahel on tugev positiivne suhe, siis tuleb antud teadmist otsuseid tehes arvesse võtta,» ütles ta.

Kui isik on ühiskondlikke norme juba ühel korral rikkunud määral, et sellele on järgnenud kriminaalkaristus, siis on Toomsalu sõnul keskmisest vähem tõenäoline krediidilepingu tingimuste täitmine. «Samas läheneme taolistele olukordadele juhtumipõhiselt - krediteerimisel on oluline vahe, kas tegemist on isikuvastase, korruptsioonialase või mõne muu kuriteoga ning kas see on pandud toime äsja või 20 aastat tagasi,» lisas ta. Kokkuvõttes ühest vastust ei ole, aga hoiustajate vahendeid kasutades valib LHV pangas alati pigem konservatiivsema lähenemise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles