Pahane lapsevanem: küünlaümbriste kogumise kampaania õhutab liigtarbimist
2. detsember 2016, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alumiiniumist teeküünlatopside kogumise kampaania paneb lapsed vanematelt lisaks kommidele poest ka ohtralt teeküünlaid nõudma.
«Käimas on mingi keskkonnakampaania, mis peaks justkui panema lapsi teeküünlaümbriseid taaskasutuseks koguma, tegelikult aga õhutab see lapsi hoopis kottide kaupa uusi küünlaid ostma,» pahandas lapsevanem Liisi. Talle tundub, nagu oleks tegu metallifirma trikiga, et endale materjali saada, kirjutab Pealinn.
Tõepoolest, vanametallikäitleja AS Kuusakoski algatas kampaania «Küünlaümbriste jaht», mis kutsub tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid koguma nii lasteaialapsi kui ka gümnasiste. Kolme aasta jooksul on rohkem kui 20 000 last ära andnud ligikaudu 6,2 miljonit alumiiniumist teeküünlaümbrist. See teeb nina peale ligi nelisada ümbrist, kuid usinamad on toonud kooli ka üle 10 000 küünlatopsi.
Ökoloogi Mart Jüssi sõnul võiks kampaania kogumisnumbrite asemel õhutada hoopis teadlikku keskkonnakäitumist. «Lapsed on väga mõjutatavad ja igasugune võistluslikkus haarab neid kergesti kaasa,» rääkis ta. «Kuid kui palju teeküünlaid üks laps maast, kodust või kohvikust ikka üles korjata jõuab? Vaevalt, et tuhandeid. Pigem võib juhtuda, et vanematega poodi minnes palutakse osta teeküünlapakke kohe ikka mitu korraga. Sest kuidas sa jääd alla, kui klassikaaslased on küünlaümbriseid toonud lausa kümnete tuhandete kaupa!»
Jüssi sõnul on eeskuju tähtsam kui numbrinäit. «Ilmselt pole kõige õigem kampaania fookust numbrinäidule suunata,» ütles ta. «Asjade areng on natuke käest ära läinud ja ettevõtmise siht ähmastunud. Pigem võiks rohkem õpetada lapsi mitte prahti ja eriti keskkonnakahjulikku prügi maha viskama. Ja näidata ise eeskuju,» soovitas ta.
«Ma ei oska ka arvata, kust võiks koolilaps üles korjata näiteks tuhandeid teeküünlatopse. Kas kalmistutelt?» lisas Eesti Pakendiringluse juht Aivo Kangus. Ta soovitab kogumishooga mõistlikku piiri pidada. «Küünlatopside kogumise mõte on hea, aga ostmist õhutav kampaania pole kuigi mõistlik. Seepärast võiks kampaania saada veel ühe mõõtme ja kutsuda koole ja lapsevanemaid üles tarbima tooteid nii palju, kui neid just vaja on. Kampaania ei tohiks õhutada ostu- ja kogumiskirge,» selgitas ta.
Kampaania korraldaja, MTÜ Tuleviku Heaks juhatuse liikme Mari-Liis Kallismaa arvates ei ole «Küünlaümbriste jaht» tarbimiskampaania, vaid mõeldud laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja looduse puhtamaks muutmiseks.
«Kampaania kõigis juhendmaterjalides – voldikutel, veebilehel, õpetajatele saadetud juhistes jne – on rõhutatud, et tegemist ei ole tarbimiskampaaniaga, vaid ainsaks eesmärgiks on vältida loodusesse sattuvate alumiiniumist küünlaümbriste hulka, mis niikuinii tavapärase tarbimismahu korral tekib. Nii õpetatakse lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse olulisust, kuna alumiinium ei lagune loodusesse sattudes kunagi ning seda saab materjalina uuesti kasutusse võtta,» rääkis Kallismaa.
Lapsi julgustatakse tema sõnul leidma kohti, kus niikuinii küünlaümbriseid rohkem või vähem tekib – lisaks kodudele näiteks kohvikud, restoranid, spaad, ilusalongid, kalmistud jne. Just sel viisil kokkuleppeid tehes on usinamatel lastel õnnestunud kokku koguda 10 000 ümbrist ja enamgi.
Kallismaa kinnitas, et lapsevanema kahtlus metallifirma osas ei vasta tõele. Ta põhjendas, et mullu kogusid lapsed üle 3,9 miljoni teeküünlaümbrist, mis kaalub kokku umbes viis tonni. Alumiiniumi tollaseid kokkuostuhindu arvestades oli saadav tulu maksimaalselt 2500 eurot, samas peasponsorina toetas Kuusakoski kampaania läbiviimist kordades suurema summaga ning korraldas lisaks küünlaümbriste vastuvõtmise ja sorteerimise, transpordi ning eeltöötluse nende taaskasutusse suunamiseks.