Kui tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tuli eelmisel sügisel välja alkoholiseaduse eelnõuga, siis leidis justiitsminister Urmas Reinsalu sealt 12 lehekülje jagu vigu ja puudusi. Nüüd, kus laual on taaskord sama kava, hoiab Reinsalu end selle kritiseerimisel tagasi.
«Alkoholipoliitika osas oli meil terve rida erinevaid küsimusi laual ja ma oma ettepanekuid esitasin,» rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Mida ta kavandatud karmide alkoholipiirangute puhul teisiti teeks, ei soostunud ta ütlema.
«Ma soovitasin asju mõistlikult lahendada,» jäi ta napisõnaliseks.
Reinsalu sõnul tutvustas Ossinovski eile valitsusele alkoholieelnõu algpositsiooni ja sellest saadi aru. «Ma loodan et tuleb asi, mis arvestab rahvatervise huvidega, aga ka ettevõtlusvabadusega, et see (eelnõu –toim) on läbi kaalutud ja põhjendatud,» ütles justiitsminister.
Reinsalu sõnul on nii kavandatud alkoholimüügi kui ka reklaamipiirangud olulised, kuid nende puhul tuleb arvestada, et seatud piirangud oleksid põhiseaduspärased.
Täielik alkoreklaami keeld
«Arutelu algas sellest, et esimese alternatiivina oli kõne all keelata alkoholireklaam üldse ära,» rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et ilmselt on ka selliseid maid olemas.
Tema sõnul on praeguses valitsuses olemas valmidus alkoholireklaami piirangute karmistamiseks. «Eks reklaami eesmärk ole, et inimesed ostaksid rohkem. Kui meie eesmärk on, et ostmist vähendada, siis tuleb seda teha (reklaami piirata – toim),» sõnas minister.
Ettevõtluse piiramine
«Aga seda ei saa teha sellisel moel, mis oleks tegelikult ettevõtlusvabaduse suhtes põhjendamatu. Need reeglid on väga tähtsad ja neile ma juhtisin ka eile tähelepanu» toonitas ta.
Kui eelmisel sügisel Jevgeni Ossinovski poolt esitatud alkoholiseaduse eelnõule heitis Reinsalu ette, et pole aru saada, mis on selle eesmärk, siis seekord pole selliseks etteheiteks alust.
«Eesmärgiks on alkoholi tarbimise vähendamine ja seda tõi sotsiaalministeerium esile,» ütles Reinsalu. Selle eesmärgi saavutamiseks olevat laual erinevad alternatiivid, millest täpselt minister taas rääkida ei tahtnud.
«Väga oluline on sõnastus, et ettevõtjatele ja turuosalistele oleksid normid selgelt paigas. Et ei tekiks mitmeti tõlgendamist, mis hiljem tekitab segadust,» ütles ta.
Ministrid klaarivad omavahel
Ministri sõnul lepiti eile kokku, et «keerulistest õigustehnilistest asjadest» osad jäävad välja ja osad tulevad sisse teistsuguse sõnastusega.
«Välja jäävad need, mis ei ole mõistlikud,» oli ta ainus täpsustus.
Eilsel valitsuse istungil otsustati, et moodustada alatöörühm, kuhu lisaks Reinsalule ja Ossinovskile kuulub ka majandusminister Kadri Simson. «Alarühmas pannakse asjad paika ja siis tuuakse see valitsusele otsustamiseks,» lubas Reinsalu.
Reinsalu vanad etteheited
Urmas Reinsalu jättis veebruari alguses kooskõlastamata alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, sest leidis eelnõust 12 lehekülje jagu vigu ja puudujääke.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole selge, millele eelnõuga planeeritud muudatused on peamiselt suunatud: kas alkoholismist tingitud tervisekahjude vähendamisele, alaealiste alkoholiga kokkupuute vähendamisele, riigi keskmise alkoholitarbimise vähendamisele või alkoholisõltuvuses inimeste hulga vähendamisele;
- miks on eesmärkide saavutamiseks valitud just sellised meetmed ning miks ei ole välja toodud eesmärke võimalik saavutada vähemkoormavate meetmetega, mis muuhulgas on välja toodud ka rohelises raamatus;
- hetkel ei saa lugeja eelnõu seletuskirja põhjal veenduda, et muudatused toovad kaasa soovitud ühiskondlikud tagajärjed.
Eelnõuga tutvunud justiitsministeeriumi hinnangul jääb selgusetuks, miks on otsustatud rakendada rangemat meedet kui see, mis on ette nähtud alkoholipoliitika rohelises raamatus, kus on pakutud meetmena välja võimalus pakkuda alkoholi degusteerimiseks üksnes alkoholi müügialal.
Miks on leitud, et selline meede on eesmärgi saavutamiseks kõige kuluefektiivsem ning kaalub üles teised rohelises raamatus alkohoolsete jookide müügiedenduse piiramiseks ette nähtud meetmed?
Ministeerium leiab, et muuhulgas tuleb kindlasti analüüsida, miks on leitud, et regulatiivne meede täidab oma eesmärki paremini kui mõni rohelises raamatus välja pakutud mitteregulatiivne meede. Milline on sellise piirangu prognoositav tulem ja millele tuginedes on sellise järelduseni jõutud?
Samuti ei nõustu justiitsministeerium sellega, et muudatusest tulenevalt puuduvad ebasoovitavad mõjud jaekauplejatele. Nimelt on juba eelnevalt mõju ulatuse all mainitud, et muudatuse tagajärjel võib väheneda alkohoolsete jookide läbimüük, mis aga vähendab jaekauplejate käivet, seega tuleb ebasoovitavate mõjude riski all kindlasti seda käsitleda.
Kriitikas tuuakse välja, et suurem osa argumente on otsitud ega põhine ühelegi sisulisele analüüsile. Pealegi olevat eelnõuga totaalselt kiirustatud, mistõttu on jäetud tegemata isegi eelnõu väljatöötamise kavatsus.