Brittide limonaadimaks erineb põhimõtteliselt Eesti omast (4)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Coca-Colale pole karastusjookide seas vastast.
Coca-Colale pole karastusjookide seas vastast. Foto: Samarang Pring/Reuters
  • Britid loobusid jogurtite maksustamisest.
  • Puuviljamahla ei tohiks päevas juua rohkem kui 150 ml.
  • Ühes väikses Coca-Cola purgis on seitse teelusikat suhkrut.

Eestis tuuakse limonaadimaksu kehtestamisel eeskujuks Suurbritanniat, kuid saareriigis püütakse selle maksuga ka tegelikult toodete suhkrusisaldust vähendada. Eesti maksukava tootjaid selleks ei ärgita.

Suurbritannia valitsuse otsuse kohaselt hakkab limonaadimaks kehtima 2018. aasta 1. aprillist, kirjutab BBC.

Üks maksumäär kehtib jookidele, kus on suhkrut vähemalt viis grammi 100 ml kohta ja teine neile, kus on suhkrut rohkem kui kaheksa grammi 100 ml kohta. Paljud firmad on juba asunud suhkrusisaldust oma jookides kärpima.

Puhast puuviljamahla ei maksustata, kuid tervisedendajad on soovitanud piirata selle joogi tarbimist 150 ml päevas. Samuti ei maksusta piimajooke ja joogijogurteid. Nende maksustamisest loobuti, kuna peljati, et paljud teismelised (eriti tüdrukud) ei saa piisavalt kaltsiumi.

Suurbritannia valitsus loodab riigieelarvesse saada juurde 520 miljonit naela (618 miljonit eurot).

Maksuplaani kohaselt peaks magusate jookide liiter kallinema 18 (21 senti) kuni 24 penni (28 senti). Näiteks kuus penni (seitse senti) kallineksid Fanta ja Sprite'i purk, kaheksa penni (ligi üks euro) kallinevad sama suured Coca-Cola ja Pepsi.

Suhkrukogus

  • 35 grammi ehk seitse teelusikat suhkrut on 330 ml Coca-Cola purgis
  • 30 grammi on soovitav päevane suhkru kogus inimestele, kes on vanemad kui 11 aastat

Eesti versioon limonaadimaksust

Eestis on esialgse kava kohaselt plaanis limonaadimaksuga maksustada kõik joogid, v.a piim, vesi ja 100-protsendiline mahl.  Limonaadimaks oleks kõikidele jookidele ühesugune, sõltumata nende suhkrusisaldusest. Selline ühetaoline maksumäär on andnud toiduainetetööstusele aluse väita nagu poleks limonaadimaksu põhieesmärk mitte suhkuru koguse vähendamine toodetest, vaid riigikassa täitmine. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on selle maksu eesmärk tarbitava suhkrukoguse vähendamine, kuid milline see täpselt olema hakkab pole veel teada.

Loe, kuidas mõjutab limonaadimaks jookide hindu Eestis.

Esialgse kava kohaselt kergitaks limonaadimaks kõikide jookide, kuhu on lisatud suhkrut, liitrihind 20 sendi võrra.

Suurbritannia tervisedendajad on uue maksuga rahul. Dr Max Davie sõnul ei sisalda maksustatavad joogid kasulikke aineid, kuid neis on rohkem suhkrut, kui on lapse päevane norm.

«Need joogid annavad suure osa laste, eriti teismeliste tarbitavast suhkrukogusest ja ei ole mingit kahtlust, et need on osaliselt süüdi riiki tabanud ülekaalulisuse kriisist,» rääkis lastearst.

Suurbritannia vähiuuringute keskuse hinnangul võib 20-protsendiline limonaadimaks ennetada 3,7 miljonit rasvumisjuhtumit järgmise kümne aasta jooksul. Limonaaditootjad sellega ei nõustu.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles