Uuring: pikemaks perioodiks Eesti elanikel sääste ei jätku

Säästud kuluvad ootamatute kulutuste puhul marjaks ära.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Eesti elanikud kipuvad sääste koguma pigem lühiajaliselt, kaugemate eesmärkide ning ammugi pensionisamba jaoks sääste napib.

Eesti inimesed peavad raha kogumist oluliseks ja 74 protsenti neist koguvad regulaarselt sääste. Raha kogutakse peamiselt lähituleviku eesmärkide - näiteks ootamatuste, reisimise või suuremate ostude tarbeks, selgub Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringust.

Viimaste aastate jooksul ei ole säästjate osakaal ja profiil palju muutunud. Säästjate hulgas on oluliselt rohkem kõrgharidusega (84 protsenti) ja kõrgepalgalisi (89 protsenti) elanikke. Eestlaste hulgas on säästjaid rohkem (79 protsenti) kui vene emakeelega inimeste hulgas (63 protsenti). Üle poole säästjatest suudab kõrvale panna kuni kümnendiku igakuisest sissetulekust ja enamasti hoitakse sääste arvelduskontol.

Säästjad saab käitumise järgi jagada kahte suuremasse gruppi – teadlikud säästjad ja kulutamisele orienteeritud säästjad. Teadlikud panevad raha kõrvale kuu alguses ja tarbivad seda, mis jääb üle. Kulutamisest sõltuvad säästjad panevad kuu lõpus kõrvale selle, mis jääb üle. Teadlikke säästjaid on Eestis vähem kui «kuu lõpu» säästjaid.

Uuringust torkab silma, et säästetakse pigem lühemaajalises perspektiivis ja pikaajalised eesmärgid – näiteks laste tulevik või pension – jäävad tahaplaanile. Üle poolte säästjatest kogub mustadeks päevadeks, kolmandik suuremateks väljaminekuteks (sõiduk, reis, kodusisustus), veerand laste tulevikuks ja vaid viiendik pensioniks.

Tulevase pensioni ootuse osas jagunevad elanikud kahte suuremasse rühma. «Ligi 40 protsenti arvab, et saab endale võimaldada sarnase või peaaegu sarnase elukvaliteedi jätkamist ning sama paljud usuvad, et peavad eelarvet oluliselt vähendama,» tõi rahaasjade teabekeskuse juht Lee Maripuu välja.

Ohumärk on tema sõnul see, et üle poolte inimestest ei tea, kui palju on neil II ja III sambasse raha kogunenud. Pensionieas loodetakse enim II sambale (52 protsenti), plaanitakse edasi töötada (29 protsenti), samuti loodetakse ostetud kinnisvarale (22 protsenti), kolmandale sambale (19 protsenti) ja laste abile (16 protsenti).

Need, kes kolmandasse sambasse ei kogu, toovad peamise põhjusena välja, et selleks ei jätku raha. Veel nimetati usaldamatust ja ebakindlust majanduskeskkonna ja fondivalitsejate suhtes – kardetakse, et inflatsioon sööb säästud ära ja tootlus jääb tagasihoidlikuks.

Eelarve planeerimise ja tagavarade säästmise kõrval võiks rohkem mõelda pikemaajalisele säästmisele. «Eesti pensionisüsteem paneb inimestele ootuse ise oma pensionipõlveks raha koguda, kuid seda ei tehta. Pikemas perspektiivis võib see kaasa tuua ulatusliku sotsiaalse probleemi. Vananeva rahvastiku ja pikeneva eluea tingimustes võib ühel hetkel olla Eestis väga palju majanduslikult haavatavaid vanema põlvkonna inimesi,» lisas Maripuu.

Uuring viidi läbi 2016. aasta oktoobris 15+ vanuses Eesti elanike seas, küsitlusele vastas 1005 elanikku.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles