Limonaadimaksu kehtestamine võib osutuda arvatust keerulisemaks

Eesti joogijogurtites on väga palju lisatud suhkrut.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuigi algselt oli plaanis nö limonaadimaksuga maksustada kõik lisatud suhkruga joogid ja  maksumäär oli kavas panna sõltuma pakendi suurusest, mitte suhkrusisaldusest, siis nüüd võivad osad tooted lisamaksust sootuks pääseda.

«Poliitiline kokkulepe oli maksustada  lisatud suhkruga joogid. Mina ei ole spetsialist,  aga eks selles valdkonnas (maaelu- ja rahandusministeerium) töötavad inimesed peavad vaatama, kas see käib ka piimatoodete kohta,» ütles töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski.

Piimatoodete võimaliku maksustamise vastu räägib Ossinovski sõnul asjaolu, et neid loetakse toiduaineteks. «Kui võtta pakendiaktsiisi, siis piimapudelitel (erinevalt joogitaarast – toim) pandimärki pole,» rääkis minister.

Piimatoodete maksustamise teeb keeruliseks neis sisalduv loomulik suhkur laktoos. «Kui sul on väga väikese loomuliku suhkru sisaldusega jogurt, millele on palju lisatud suhkrut, siis lisatud magusa maksustamisel hakkavad tootjad rääkima, et Eesti lehmad annavadki eriti magusat piima,» ütles Ossinovski.

Laktoos saab saatuslikuks

Maitsestatud vee või limonaadi maksustamine on lihtne – kuna seal puudub loomulik suhkur, siis saab lisatud magusat mõõta ja maksustada. «Aga toodetes, kus on loomulik suhkru sees, ma olen skeptriline, et sealt on võimalik maksu võtta,» tunnistas töö- ja terviseminister.

Ossinovski sõnul oleks piimatoodete maksustamine tegelikult õiglane nii teiste kaubagruppide kui ka tervisemõju poolest, kuna Eestis on need tooted väga suhkrurohked.

«Aga kas see on puhttehniliste tehtav, et  see maks on pärast normaalselt administreeritav, et ei tekiks pettusskeeme, ma ei tea,» tunnistas ta.

Astmeline maksustamine

Kui peale valitsuse moodustamist oli jutuks, et uus limonaadimaks hakkaks sõltumata suhkrusisaldusest olema 20 senti liitri kohta, siis töö- ja terviseminister sooviks sellest põhimõttest loobuda.

«Minu eesmärk on teha diferentseeritud maks ja seda olen rääkinud ka huvirühmade esindajale,» kinnitas Ossinovski. Teiste riikide kogemus näitab, et tootjaid motiveerib kahjulike ainete kasutamist vähendama just astmeline maksustamine. «Kui on eri maksuastmed ja aktsiisi vahe on piisavalt suur, siis ettevõtted soovivad saada oma tooteid just madalamasse rühma, et nende tooted oleksid odavamad ja rohkem konkurentsivõimelisemad,» rääkis Ossinovski. Ta lisas, et loodetavasti on limonaadimaksu eelnõud koostav rahandusministeerium nõus selle ka seadusesse kirjutama.

«Rahandusministeeriumil on fiskaalpoliitiliselt kaunis ükskõik, milline see maks on. Muidugi on  neil lihtsam kui võtta kogu turumaht, panna 20 protsenti  aktsiisi ja öelda, kui  palju raha laekub,» tunnistas Ossinovski. Tema sõnul ei ole limonaadimaksu põhieesmärk mitte riigikassat täita, vaid parandada rahva tervist.

Vähe häid näiteid

Ossinovski tunnistas, et toidumaksude (rasva-, soola jms) maksude  puhul on maailmas väga  palju halbu maksustamisnäiteid ja üsna vähe häid näiteid. Üks väheseid häid näiteid on ministri sõnul lisatud suhkruga joogid.

«Me (valitsus – toim)  oleme kokkuleppinud, et teeme ära selle,  mille osas on meil kindlus, et see annab tervisemõju, et seda on võimalik administreerida ja kus ei  teki pettusskeeme, tülikat  bürokraatiat,» sõnas minister.

Limonaadimaks peaks hakkama kehtima 1. jaanuarist 2018. Kindlasti ei ole tulemas suhkrumaksu. «Esiteks pole olemas selleks poliitilist kokkulepet ja ei ole tuvastanud ühtegi veatult toimivat süsteemi maailmas,» ütles töö- ja terviseminister.

Rahandusministeeriumist öeldi, et suhkru või kunstmagusainega magustatud jookidele maksu kehtestamine on tööplaanis ning eelnõu on väljatöötamisel. Selgituste andmiseks vajab ministeerium aega.

Milline maks mõjub

Selle aasta alguses uuris rahandusministeerium seoses energiajookide võimaliku maksustamisega, milline maksumudel oleks kõige tõhusam.

Selleks et vähendada teatud aine tarbimist, peaks toodet maksustama ühikupõhiselt, sest probleeme tekitav aine on seotud toote kogusega.

Kui eesmärk on maksustada karastusjoogis sisalduv suhkur, siis kuna üldjuhul sisaldab nii kallis kui ka odav karastusjook sama palju suhkrut, on maksukoormus mõlemale joogile sama. Väärtusepõhise maksu puhul on kallim karastusjook maksustatud kõrgemalt ning suunab tarbimise seetõttu kallimalt tootelt odavamale, mitte aga väiksema suhkrusisaldusega tootele.

Lisaks võib väärtuspõhine maksustamine isegi suurendada odavamate karastusjookide tarbimist. Väärtuspõhine maks pärsiks analüüsi kohaselt ka tootja motivatsiooni toodet arendada tervislikumaks.

Ühikupõhise maksu puhul on maksutulu paremini prognoositav. Samuti on ühikupõhist maksu kergem hallata, mistõttu on väiksemad ka halduskulud. Kõik karastusjooke maksustavad riigid on rakendanud praegu tootepõhist ja ühikul põhinevat maksuobjekti.

Maksumäära valik oleneb eelkõige püstitatud eesmärgist. Juhul kui eesmärk on suurendada maksutulu, peaks baas olema lai ja määr suhteliselt madal. Juhul kui eesmärk on suunata tarbijate tervisekäitumist, peab määr olema kõrge.

Tarbija ostukäitumist mõjutab ka «maksunähtavus». Kui maks on hinnasildil eraldi välja toodud, mõjutab see tarbija ostukäitumist negatiivselt. Kuna tervisega seotud maksude eesmärk on vähendada teatud toote tarbimist, siis oleks kohane lisandunud maks kajastada juba hinnasildil. Toote ebatervislikkust saab rõhutada ka maksu eraldi välja toomisega toote märgistusel või teavitusega, et tervisega seotud maks on rakendatud teatud toitainele.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles