Kliendi esindaja süüdistab Statoili peegli lõhkumises

Statoili autopesula. Antud situatsioon juhtus Statoili nö kiirautopesulas, kus auto sõidab vasaku rattaga lindi peale, mis teda mööda pesulat edasi veab.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Statoili autopesulasse minnes tuleb kliendil leppida tõsiasjaga, et vahel ka kõiki tingimusi täites võib küljepeegel siiski katki minna ning kahju tuleb tal endal kanda. Nii on lihtsalt kasutusjuhendis kirjas ja Statoil ei pruugi selle eest vastutust võtta.

Nõnda juhtus ka ettevõtte Traveller Toursi ühe giidiga, kes tõi auto pesta Statoili Petrooleumi tanklasse. Tegemist on n-ö kiirautopesuga, kus auto sõidab vasaku rattaga lindi peale. Mootor tuleb välja lülitada, käsipidurit ei tohi peale tõmmata ning auto peab olema vabakäigul, et lint saaks ise autot vedada.

Kuna ettevõttel on ka varem olnud mõningaid probleeme Statoili autopesulatega, siis on kõikidele giididele peale loetud sõnad, kuidas n-ö kiirautopesulas käia – mootor välja, küljepeeglid sisse, vasak ratas lindile jooksma. Kõiki korraldusi täitnud töötaja mure oli aga suur, kui olenemata ettevaatusabinõudest autopesula aparaadid tööandja mikrobussi peeglid katki sõitsid.

Kirjavahetusest Statoiliga väidab ettevõte, et autol olid küljepeeglid sisse lükkamata. Traveller Toursi esindaja Kalev Külaase sõnul ei vasta väide tõele ja seda olevat ka videopildist näha, et küljepeeglid on sisse lükatud. Selle peale teatati Statoilist, et kuna autol oli pesemise ajal käik sees, siis auto liikus. Külaase sõnul ei vasta ka see tõele, seda eriti olukorras, kus juht on seda pesulat kasutanud korduvalt ning teab, et käiku ei tohi pesemise ajal sisse jätta. Kolmandana toob Statoil välja kasutustingimused, kus on selgelt kirjas, et Statoil ei vastuta kereprofiilist väljaulatuvate detailide eest. Nende detailide loetellu kuuluvad ka küljepeeglid.

Kuna avalduse tegi Traveller Toursi giid eraisikuna, siis ei saa Statoili turundusjuhi Diana Veigeli sõnul nad seda avaldada ega kommenteerida, kuna isiku andmekaitse seadus seda ei luba. «Meil ei ole Travellers Tours ja Facebookis loo avaldanud isikuga kontakti olnud, kuna juhtumi kohta tehtud avalduses ei ole selle eraisikust esitaja ega firma nimel avaldust tehtud,» kommenteeris Veigel. «Saame hetkel vaid kinnitada, et 09.09.2016 toimus Petrooleumi teenindusjaama automaatpesulas (pesutänav) väikebussiga seotud intsident, kuid selle õnnetusega seonduvalt oleme eelnevalt suhelnud üksnes avalduse teinud eraisikuga, kelle andmeid me isikuandmete kaitse seadusest lähtuvalt kolmandatele osapooltele avaldada ei või.»

Lisaks sellele, et avalduse tegi eraisik, ei kuulu ka mikrobuss tegelikult ettevõttele Travellers Tours vaid viimane rendib seda Eesti Autorendist, mis teeb kogu loo veelgi keerulisemaks. Veigel kinnitab, et kohe pärast juhtumit suhtles teenindusjaam telefonitsi autorendifirmaga, kellele sõiduk kuulus (Eesti Autorent) ja ühtlasi ka eraisikuga, kes sõidukiga pesulas käis ning juhtumi kohta avalduse tegi. «Sõiduki juht avaldas soovi tutvuda pesu videosalvestisega, mida talle teenindusjaam ka võimaldas,» sõnas Veigel. «Lisaks oleme edastanud sõiduki juhile ja auto omanikust rendifirmale juhtumi kohta kirjaliku tagasiside vahetult pärast juhtumit. Ligi 1,5 kuud hiljem palus klient meil juhtumi taas üle vaadata, mida me ka tegime ja saatsime kliendile kirjalikult teistkordse vastuse.»

Kui juhtumi kohta hakkas uurima Traveller Tours ei saanud Statoil nendega infot jagada sest Veigeli sõnul ei olnud neile esitatud dokumentide järgi ka kõnealune auto Traveller Tours OÜ omand. «[Mistõttu – M.R.] puudus meil samuti õigus jagada juhtunu kohta informatsiooni kolmanda firma esindajaga, kuna tohime vastata ainult intsidendiga seotud isikute päringutele,» selgitas ta Traveller Toursi kirjadele vastamata jätmise põhjust.

«Me ei saa rääkida selle õnnetuse detailidest ilma avalduse teinud eraisiku nõusolekuta. Võime aga kinnitada, et antud juhtumiga seoses oleme kliendiga aktiivselt suhelnud ning juhtunut väga põhjalikult uurinud,» rääkis Veigel. «Meil on siiralt kahju, et klient sai teenindusjaama külastamisel negatiivse kogemuse osaliseks, kuid antud juhtumi puhul ei näe Circle K Eesti AS endal süüd autole kahju tekkimisel, mida kinnitab ka vastav videosalvestus, ning kõik meiepoolsed selgitused olid kliendile korduvalt ja õigeaegselt esitatud.»

Kuna aga auto ise kuulub juriidilisele isikule, ei ole omanikel võimalik ka tarbijakaitsesse pöörduda, vaid ainult kohtusse. «Samas kes see reaalselt viitsib kahe peegli vahetuse eest (2x 400€) kohtusse minna ja lisaks veel oma aega ja raha kulutada,» kirjutas Külaase.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles