Tasub teada: kas tööandja võib töötajalt nõuda narkotesti tegemist?

Tervisekontrolli üks osa on vereproov.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tervisekontrolli minnes peaks töötaja teadma, et iga proovi andmine pole alati õigustatud ning tööandja ei tohi ka arstilt saadud info põhjal kohe ennatlikke otsuseid teha.

Tööandja saatis raamatupidaja tervisekontrolli, kus töötaja andis muuhulgas ka vere- ja uriiniproovi, kirjutab Tööelu. Päev hiljem võttis arst töötajaga ühendust ja teatas, et tema proovidest on leitud narkootiliste ainete jääke ning see info edastatakse tööandjale.

Personalijuht andis töötajale teada, et pärast sellise info ilmsikstulekut on ainuõige, et ta kirjutab ise korralise ülesütlemise avalduse, kuna ettevõtte mainega sellised inimesed ei sobitu. Vahepeal oli aga raamatupidaja saanud oma perearstiga konsulteerides teada, et narkootilise aine leiu tema proovidest võis anda unerohi, mis talle ärevuse tõttu välja on kirjutatud.

Raamatupidaja soovis tööinspektsioonilt teada, kuidas peaks käituma. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitas, et tööandja peab teadma, et töösuhetes peab silmas pidama muuhulgas ka andmekaitse põhimõtteid. Tervisekontrolli ning narko- ja alkoholitesti tegemist võib tööandja nõuda juhul, kui selliste andmete vastu on õigustatud huvi. Tööandja peab suutma sellise testi vajadust põhjendada.

Tervisekontrolli tulemuste kohta väljastatakse tööandjale ainult sotsiaalministri määrusega kehtestatud vormikohane otsus. Seal leidub info, kas töötaja saab jätkata töötamist senistel tingimustel või on see arsti sõnul vastunäidustatud. Kuna tegu on töötaja terviseandmete töötlemisega, siis ei või tööandja arstilt nõuda muid andmeid ega tohi neid ka edastada. Muude analüüside võtmine ning andmete esitamine saab toimuda ainult tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Töötajal tasub aga teada, et tal on õigus tutvuda töötervishoiuarsti poolt tema kohta töödeldavate andmetega. Arst peaks vajadusel töötajale selgitama meditsiinilistes dokumentides sisalduvate lühendite, ladinakeelsete nimetuste ja numbrite tähendusi.

Kirjeldatud olukorras ei tohi töötajalt nõuda töölepingu korralise ülesütlemise avaldust. Töötaja peaks olukorda tööandjale selgitama ning täpsustama, milline on antud olukorras olnud tööandja huvi selliste andmete saamiseks. Samuti peaks ta vaatama ise üle dokumendid, millele ta enne töötervishoiuarsti juurde minekut allkirja andis. Võimalik, et need sisaldasid nõusolekut tema terviseandmete laiemaks töötlemiseks, mis aga ei pruukinud põhjendatud olla.

Kui töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, siis sellise leiu ilmnemine töötaja proovides veel otseselt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õigust ei anna. Tööandja peab lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Ülesütlemise vaidlustamise korral peab tööandja suutma tõendada, et töötaja sõltuvushäire mõjutas otseselt tema tööülesannete täitmist või seadis ohtu tööandja vara.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles