Õhtuti töötajad kaebavad lastehoiuvõimaluse puudumise üle

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panthermedia/Josep M Suria

Paljude lapsevanemate tööaeg on nädalavahetuseti või kestab hilisõhtuni välja. Kuna lasteaiad neil aegadel ei tööta, on vanemad sageli valiku ees, kuhu laps selleks ajaks jätta.

Kui tahame, et poed töötaksid õhtuti ja kiirabi ka nädalavahetustel kohale sõidaks, tuleks seadusemuudatusega kohustada kohalikku omavalitsust, kes vanema ebatraditsiooniliseks tööajaks lapsele hoiukohta tagada ei suuda, talle hüvitist maksma, leiab võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kelle sõnul on sellega seotud pöördumiste arv hüppeliselt kasvanud.

Pakosta rääkis ERR uudisteportaalile, et alanud aastal plaanib ta põhjalikumalt käsile võtta lapsevanema õiguse eneseteostuseks, sealhulgas ebatraditsioonilistel aegadel töötavate inimeste laste lasteaiakohad.

«Kuidagi peaksid omavalitsused ka aru saama, et kuigi töö tegemise viisid ja meetodid on muutunud kaasaegseteks, ei ole nii, et kogu Eesti rahvas käib esmaspäevast reedeni, üheksast viieni tööl,» lausus ta.

Mulluse tüüpilise pöördumisena tõi ta välja olukorra, kus mõlemad lapsevanemad töötavad seitse päeva nädalas tegutsevas ettevõttes ja neil ei ole last nädalavahetuseks kuskile panna.

«Eelmise aasta kogemuse pealt näeme seda, et koorem ei tohiks lasuda ainult tööandjal, kes peab leidma eri kombinatsioonides sobivaid lahendusi - näiteks ühel tööandjal olid kõigil töötajail perekondlikud kohustused. Ka kohalik omavalitsus peaks pakkuma lastehoidu õhtuti ja nädalavahetustel,» rõhutas volinik.

Prisma Peremarketi personalidirektor Miia Rohtmets tõi Postimehele näite, et kuigi töökorralduses püütakse nii lapsevanematest, tudengitest kui ka linnast väljas elavatest inimestest töötajatele vastu tulla, siis enamus ostudest kauplustes tehakse siiski just õhtutundidel. Seetõttu peab pood suutma tagada selle, et just tipptundidel oleks kaubad väljas ja piisav hulk kassasid töös.

«Neid valdkondi, kus tööpäevad on väljaspool tavapärast üheksast viieni aega, on mitmeid. Oleks tore, kui riiklik lastehoiusüsteem arvestaks töötavate lastevanemate erinevate vajadustega ja pakuks kõikidele head ja mõistliku lahendust,» lisas Rohtmets.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles