Kasulikke nippe, kuidas vältida toiduraiskamist

Toiduained.

FOTO: Arvo Meeks

Toiduraiskamine on probleem nii suurtes kui väikestes peredes, sest tihti jääb emotsiooniostude tõttu korralik toit söömata, mõni toode ununeb külmkappi või lihtsalt pole selle järgi isu ning see läheb halvaks.

Briti looduslike ressursside kaitse nõukogu teadlane Dana Gunders rõhutab, et toiduraiskamine pole halb mitte vaid rahakotile, vaid ka keskkonnale, kirjutab Independent.

«Kui toit läheb raisku, läheb seeläbi ka kõik muu, mida kulutati selleks, et toit lauale jõuaks. Näiteks vesi, maalapp, energia ja raha,» sõnas ta. Ligi veerand kogu maailma põllumajanduslikust mageveest kasutatakse ära selle toidu kasvatamiseks, mida tegelikult keegi ei söögi. Paljudes riikides lõpetab maha kantud toit lihtsalt prügilates, samal ajal kui mõnes riigis inimesed nälgivad.

Gundersil leidub aga nii mõnigi nipp tagavaraks, kuidas toidu minemaviskamist vältida ning kuidas aru saada, kas see kõlbab veel ka pärast säilivustähtaega.

«Kas teadsite, et maasikad säilivad kauem, kui need üksteisega kokku ei puutu? Pange need näiteks ühe kihina kandikule või eraldi kihtide vahele paberkäterätik – nii säästate maasikaid veel paar päeva,» kirjeldas ta.

Ka munad võivad tema sõnul söömiskõlbulikud olla isegi kuni neli nädalat pärast säilivustähtaja lõppu. Et kindlaks teha, kas tasub muna süüa või mitte, kasuta vana head nippi. Pane need vette – kui munad vajuvad põhja, võid neid veel süüa, kui aga ulbivad veepinnal, viska need parem ära. Hapuks läinud piim tasub samuti lõpuni ära kasutada, tehes sellest kohevaid hapupiimapannkooke.

Võtmesõnaks on muidugi ka planeerimine. See algab juba enne poeskäiku, mil peaks koduste toiduvarudega tutvuma ja veidi läbi mõtlema, mida on kindlasti vaja osta ja millega pole veel kiire. Kui toiduaineid siiski üle jääb, saab need n-ö kapitühjenduse supiks kokku keeta. Mõnd kastet, supipõhja, lihalõike vms võib ka karbiga sügavkülma panna, kui tead, et ei jõua seda lähipäevil ära süüa.

Inimestele, kes toitude säilivustähtaegadest hoolega kinni peavad, soovitab Gunders kasutada pigem oma nina. «Enamikel juhtudel võid oma lõhnataju usaldada ning saad kohe aru, kas toit on halvaks läinud või mitte, olgu tegu piima, jogurti või mõne kastmega,» ütles ta.

Oluline on meeles pidada, et säilivustähtajad pole alati täpselt vastavuses sellega, kas toit kõlbab veel tarbimiseks või mitte. «Parim enne» kuupäev näitab toote tippkvaliteeti või maksimaalset värskust, seega võib toode vabalt olla söödav ja kvaliteetne ka pärast märgitud aega. Kui tegu on «kõlblik kuni» märkega, siis tasub tõesti tarbimisel ettevaatlik olla. Teine tähtis kriteerium lisaks kuupäevale on hinnata toidu ohutust. Olenemata kuupäevast peaks jälgima ka ajavahemikku, mil toit seisab n-ö ohualas 4 ja 48 kraadi vahel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles