Tea oma õigusi: mida teha, kui lend hilineb või jääb ära?

Lennuk õhus.

FOTO: www.flickr.com

Tarbija õigused peaksid teda kaitsma, aga päriselus on sageli justkui suuremal ja tugevamal ikka oma õigus, olgu tegu lagunevate kingade või tühistatud lendudega.

Kui lend hilineb või jääb ära, on reisijal automaatselt õigus hüvitisele, kirjutab Eesti EL-i alalise esinduse nõunik Maria Peterson. Kuna tegu on Euroopa Liidu sätestatud õigusega, on selle tingimuseks, et lend peab algama või lõppema EL-i riigis (lõppemisel peab ka vedaja olema EL-i oma).

Kõik lennuettevõtted peaksid olema selle regulatsiooniga kursis, aga reaalne elu näitab siiski, et kui tarbija ei küsi, siis lennufirma ise hüvitist ei paku, ning esmalt püütakse reeglina väita, et tarbijal siiski ei ole õigust hüvitisele.

Maria Peterson. / Foto: Kristjan Teedema, Postimees

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Mida teha, kui lend tühistatakse?

Tarbija õigus hüvitisele sõltub lennu pikkusest ja on vastavalt kas 250, 400 või 600 eurot. Lisaks peab lennufirma pakkuma uue lennu, tagama toitlustuse, vajadusel majutuse ja transpordi lennujaama ning majutuskoha vahel. Oluline on meeles pidada, et õigus hüvitisele on automaatne ning reisija ei pea hüvitise saamiseks tõendama ühegi täiendava kulu tekkimist.

Määrus näeb siiski ette, et lennufirma võib keelduda hüvitise maksmisest, aga seda ainult lennu tühistamisel erakorralise asjaolu tõttu, mida ei oleks kuidagi saanud ära hoida. Sageli püüavad lennufirmad väita, et juhtum on erakorraline ning tihti tuuakse põhjenduseks lennuki tehniline rike. Peterson rõhutab, et Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et tehniline rike pole aga aluseks hüvitise maksmisest keeldumiseks.

Euroopa Kohus märgib, et lennundus ongi tehniline ala ja rikked on loomulik osa sellest, kuid midagi ettenägematut nendes ei ole. Ette aga ei saa näha näiteks terrorismi või looduskatastroofe, mis võivad lennufirma tõepoolest vabastada tarbijale hüvitise maksmisest.

Samas on siia näide tuua juhtumist Islandi vulkaaniga. 2010. aastal tekitas Eyjafjallajökulli vulkaani tuhapilv Euroopa õhuruumis kaose, mis puudutas rohkem kui kaheksat miljonit reisijat. See vabastas lennufirmad erakorralise asjaolu tõttu hüvitise maksmisest, mitte aga üldisest hoolitsuskohustusest (toitlustus, majutus, transport). Ryanair püüdis sellest toona kõrvale hiilida, kuid kohus otsustas, et lennufirma peab reisijale need kulud hüvitama.

Tarbijal ei ole õigust hüvitisele, kui lennu tühistamisest informeeriti vähemalt kaks nädalat ette või kui lennufirma pakub ajaliselt samaväärse asenduslennu (määruses on tundide täpsusega ära toodud, kui palju täiendav ajakulu võib olla).

Mida teha, kui lend hilineb?

Kui lend hilineb sihtkohta vähemalt kolm tundi, on tarbijal õigus hüvitisele samas summas, mis lennu tühistamise korral. Määrus ei näe otsesõnu ette õigust hüvitisele lennu hilinemise korral, aga Euroopa Kohtu kinnitusel puudub mõistlik põhjendus, miks hilinemise tõttu kannatanud reisijad peaksid olema halvemas olukorras kui reisijad, kelle lend tühistatakse. Lisaks hüvitise maksmisele peab lennufirma võimaldama sööki, vajadusel ka majutust (näiteks juhul, kui lend lükatakse järgmisele päevale) ja transporti.

Hüvitis lennu hilinemise või tühistamise puhul on sisuliselt kompensatsiooniks tekitatud ebamugavuste eest. Kui tarbijal tekib täiendavaid kulusid, on tal õigus nende välja nõudmiseks lepinguõigusliku suhte alusel lennufirmaga. Reeglina on lennufirmad selles sama tõrksad kui hüvitise maksmise osas. Seetõttu tasub iga probleemi korral olla teadlik oma õigustest ning neid järjekindlalt taga nõuda.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles