Kuidas riietelt plekke ära saada?

Pesumasinad

FOTO: Mihkel Maripuu

Tänapäeval on materjale nii palju, et mingit ühte tarkust, kuidas riidelt plekk välja saada, ei ole. Mõni riideese võib ka pärast hoolikat puhastust plekiga jääda.

Mõni siidikleit võib ka pärast hoolikat pesu plekiga jääda.

Artikleid, kuidas soola või sidruniga plekke välja meelitada, on kümneid, kui mitte sadu. Tegelikult sõltub pleki väljasaamine siiski materjalist, millest riie tehtud on.

Sol pesumaja vastuvõtja Helle Švetsi sõnul on plekkide eemaldamisest rääkimine libedale teele minek. «Niisugust ühtset tarkust plekkide eemaldamise kohta ei ole, sest materjale on niivõrd palju ja neil kõigil on erinevad hooldemärgid,» nentis ta.

On levinud palju müüte, et plekkide eemaldamise kohta. Näiteks soovitatakse punase veini sattumisel riidele sellele kiiresti valget veini lisada. Švetsi sõnul ei ole see müüt aga päris õige, siis võiks juba ka tavalist vett peale panna. «See teine vedelik lihtsalt lahustab seda veini seal,» märgib ta ja lisab, et veiniplekk tahab saada paar-kolm tundi leotamist. «Kasvõi tavalise pesupulbri veega,» sõnas ta.

Samuti võib aidata pleki eemaldamist kergemaks teha soola peale raputamine, kuid kodusel teel pleki eemaldamine algab ikka materjalist. «Ta ei söövita plekki kaugemale sisse,» sõnas naine. «Aga plekki ta siiski ära ei võta». Pigem toimib sool esmaabina veini sattumisel riidele. Olenemata soolast ja pesupulbri-veelahusest ei pruugi mõnelt materjalilt plekk siiski maha tulla.

Kui tavalisel puuvillast särgil on higiplekk juba kollaseks tõmbunud, siis ei aita seal enam ka valgendaja. «Kuigi valgendaja mingil määral võtab teda vähemaks, aga ära ta ei kao,» kirjeldas Švets. Kõige parem on naise sõnul selliseid plekke ennetada higilappide kasutamisega, mis pannakse pluusi sisse ja kuhu higi imendub. «Aga muidu jah, mida vanemaks see pluus läheb, seda hullemaks see läheb,» kinnitas ta.

Kodustest vahenditest saab veel välja tuua ka sidrunhappega puhastamise müüdi. Švetsi sõnul on sidrunist kasu pleegitamisel. «Kui on näiteks roosteplekid, siis sinna aitab sidrun, aga sel juhul tuleb plekk päikese kätte jätta,» õpetas naine ja lisas, et see ei pruugi siiski iga materjaliga toimida.

Sol Tallinna pesula juhataja Anu Tiide sõnul oli vanasti plekkide eemaldamine mingil määral isegi lihtsam, sest kangas oli suuremas osas villane ja puuvillane. «Aga praegu on enamasti ju segu,» tõdes ta ja lisas, et väga raske on ette aimata, kuidas mingi kiud kangas käitub. Tiide ja Švets lisavad justkui ühest suust, et on plekke, mida ka keemiline puhastus kätte ei saa.

Materjalidest oskavad nad välja tuua siidi, olgu see siis täissiid, Hiina siid või tavaline siid. Samuti tekitab raskusi pleegitamata linane. «Need on küll naturaalsed kiudained, aga plekke kätte ei saa,» sõnas Švets.

Kodus pesupesemisel tuleb kindlasti jälgida ka temperatuuri, millel pesu pestakse. Kui vähegi võimalik, tuleb jääda rõivale märgitud kraadide juurde, mitte hakata kõrgemate kraadidega pesema. Näiteks võib talvejope, millel on soovitatud pesemistemperatuur 30 kraadi, 60 kraadi juures koledaks minna. «Kõrged temperatuurid muudavad selle materjali koostist,» sõnas Švets.

60 kraadi sobib pigem voodipesu pesemiseks, teistele riietele on 60 aga palju. «Riie läheb kokku, kortsu ja seda on praktiliselt võimatu pärast sirgeks saada,» sõnas vastuvõtja ja soovitas pesemisel alati järgida riidesedelitel kirjapandut.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles