Südamejuustu saatus tabab paljusid tooteid

Euroopa toiduohutusameti teaduskomisjoni juht Juliane Kleiner kinnitab, et amet seisab eelkõige tarbijate huvide eest.

FOTO: Siiri Erala

Hiljuti Südamejuustu tervistava mõju küsimärgi alla seadnud Euroopa toiduohutusameti esindaja sõnul ei saa amet oma nõudmistes erandeid teha ei E-Piima sarnastele väiketootjatele ega hiidudele.


E-Piim saatis ametile Südamejuustu vererõhku alandava toime kohta küll mitmeid uuringuid, kuid need polnud ameti 21 teadlasest koosneva komisjoni hinnangul piisavad.

«Pole vahet, kas tegemist on suure või väikese ettevõttega, tarbijale esitatav väide peab olema tõene,» kinnitas ameti toidu- ja toitumise valdkonna teaduskomisjoni juht Juliane Kleiner. «Miks peaks väiksematele tegema erandi ja lubama neil väita midagi, millel pole tõepõhja, ning nõudma ainult suurtelt ettevõtetelt veenvat tõendusmaterjali?»

Kleineri juhitud teaduskomisjoni kuulub nii pediaatreid, gastroenterolooge kui ka mikrobiolooge. Lähtuvalt Euroopa Liidu 2006. aasta nõuetest tegelevad nad toidutoodete müügil kasutatavate terviseväidete hindamisega. Reeglite järgi lubatakse toodete kasulikku toimet tervisele reklaamida vaid juhul, kui need on läbinud tõsiteadusliku uurimise.

Südamejuust pole sugugi ainuke toode, mille toime tõenduseks esitatud materjal komisjoni arvates vett ei pea. Kleineri sõnul on negatiivse tulemusega lõppenud ligi 80 protsenti tuhandetest hindamistest.

Muu hulgas on nende pilgu alt läbi käinud väidetavalt naiste rinnapartiid suurendavad looduslikud tabletid Natural Push-Up ja Kleineri sõnul kaovad need ilmselt üsna pea müügilt.

See, et reklaamides kasutatav väide ei pea vett, ei kohusta iseenesest toodet müügilt kõrvaldama, kuid antud tablettide puhul ei näinud Kleiner mingit põhjendust, miks tarbijad neid edaspidi ostma peaksid.

Teise näitena tõi ta Kinder-šokolaadi, mille reklaamis öeldi varem, et selle söömine on hea laste kasvule. «Praegu on Kinder-šokolaad ikka müügis, kuid nad ei saa kasutada väidet, et see aitab lastel kasvada. Küll aga võivad nad öelda, et see on maitsev või muud taolist,» selgitas Kleiner.

Suure hulga negatiivsete hinnangute taga on Kleineri selgituse järgi enamasti kehv tõendusmaterjal. «Vahel tsiteerivad taotlejad piiblit, edastavad väljavõtte Wikipediast või toitumise käsiraamatust täielikele idiootidele,» utreeris ta.

Positiivseid hinnanguid on komisjon andnud aga mitmetele toodetele, mille tervisele kasulik mõju on seotud vitamiinide, mineraalide, teatud kiudainete, omega-3 rasvhapete ja süsivesikutega. Samuti veenis teadlasi ksülitooliga närimiskummi toime hambakatu vastu.

Kleiner tunnistas siiski ka kriitikat, et nende hindamis­kriteeriume peetakse liiga rangeks ja lähenemist farmakoloogiliseks. Rangete kriteeriumite kasuks räägib tema sõnul aga fakt, et tegemist on tarbija kaitsmisega eksitamise eest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles