Lugeja küsib: kas uisuväljak võib ID-kaarti pandiks nõuda?

Eesti ID-kaart.

FOTO: Erik Prozes

«Käisin uisuväljakul ning kapi rentimisel küsiti mult ID-kaarti n-ö pandiks. See tundus imelik, sest uisuplatsi külastab ka palju välismaalasi, kel poleks ilmselt eriti turvaline oma passi võõrale hoiule anda. Kuulsin ka, et ühel naisel polnud ID-kaarti kaasas ja siis nõuti talt asendusena pangakaarti. Keeldumise korral uisutama ei lastud. Kas uisuväljak või mõni muu teenusepakkuja võib üldse ID-kaarti taga nõuda?» tundis lugeja huvi.

Vastab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro.

Ettevõtteid, kes teenuse osutamise ajaks kliendilt isikut tõendava dokumendi hoiule küsivad, on paraku omajagu. Peamiselt on see praktika levinud hoiukappide kasutamisel ja laenutustes, näiteks spordivahendite ja -varustuse lühiajalise laenutuse puhul.

AKI ei pea sellist lahendust õigustatuks. On arusaadav, et ettevõte tahab teenuse pakkumisel veenduda, et välja laenatud ese peale kasutamist kokkulepitud ajal ja tervelt ka kliendi käest tagasi saadakse. Selle tagamiseks tuleb aga leida meetodid, mis arvestavad ka kliendi huve.

Isikut tõendav dokument peab olema igal inimesel, selleks kohustab seadus. Ettevõttel ei ole õigust inimeselt seda dokumenti ära võtta ja endale jätta. Samuti ei ole ettevõttel tegelikult selle dokumendiga hiljem midagi peale hakata, kui tõepoolest juhtub, et klient kogemata kapivõtmega uisuplatsilt ära läheb ja oma dokumendi maha unustab.

Kui teenus jääb saamata, kuna klient ei pidanud oma dokumendi tagatiseks jätmist turvaliseks, siis see ei ole ju kummalegi osapoolele hea.

Soovitame ettevõtetel kaaluda alternatiivseid lahendusi ja neist kasutusele võtta see, mis on ühtviisi nii teenusepakkuja kui kliendi vaatepunktist kõige turvalisem ja mugavam ning mille puhul isikuandmeid töödeldaks minimaalselt.

Näiteks kui laenutustingimuste kohaselt peab klient kapi võtme kaotamise hüvitama kümne euroga, siis on mõistlik küsida tagatiseks sama summa - võtme tagastamisel saab klient oma raha tagasi, kui ta aga võtme enda kätte unustab või ära kaotab, jääb tagatis firmale.

Võimalikke lahendusi on teisigi: territooriumilt väljapääsu saab korraldada selliselt, et klient ei saa laenutatud eset tagastamata lahkuda; kasutusele võib võtta kiibid või lukustussüsteemi, mis võtmega lahkumise välistaks; kapid saab paigutada nii, et need jäävad teenindaja vaatevälja ning ta saab vajadusel lahkuvale kliendile meelde tuletada, et võti tuleb tagastada.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles