Kümme isiklikku detaili, mida Facebook ja Google sinust teavad

FOTO: Panthermedia/Imants Ozolins

Sotsiaalmeediavõrgustikud teavad inimeste eraelu kohta tihti rohkem kui arvata osatakse, mistõttu tasub oma andmeid ja asukohta jagades eriti ettevaatlik olla.

Tele2 juht Argo Virkebau sõnul teavad sotsiaalmeediarakendused ning otsingumootorid inimeste kohta rohkem, kui nad ise arvavad.

Ka andmekaitse inspektsioon rõhutab, et üldjuhul ei olda teadlikud võimalikest andmekaitsealastest küsimustest, probleemidest või riskidest, mis erinevates elusfäärides ette võivad tulla. Seetõttu ei osata oma isikuandmeid ka kaitsta ega teata, kuhu pöörduda või mida teha olukorras, kus isikuandmeid on väärkasutatud.

«Facebook ja Google prognoosivad algoritmide põhjal eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju ja tarbimiseelistusi. Targemad kaubanduskeskused teavad isegi seda, kui naine ootab last ja millal ta sünnib,» rääkis Virkebau. Näiteks võib muutunud sõpradevõrgustik tähistada uut töökohta või kallimat.

Kogutav andmeanalüüs sarnaneb tema väitel personaalse meditsiini või moodsa selgeltnägemisega – sellega saab lugeda soove ja mõtteid ning ennustada tulevikku. Andmeanalüüsi kasutatakse pigem anonüümselt, aga siiski on see info kuskil olemas.

«Nii mobiilioperaatorid, sotsiaalvõrgustikud kui otsingumootorid valvavad andmeid väga tõsiselt. Kogu info, mida Google või Facebook inimesest teavad, ei ole kellelegi avalikult kättesaadav, kuid peaks siiski panema mõtlema sellele, et sarnaselt koduukse lukustamisele peab igaüks tegelema ka küberturvalisusega,» soovitas ta.

Halvemal juhul võib hooletu küberkäitumine lõppeda peretüli, pangaarve tühjendamise, väljapressimise või kontode kaaperdamisega.

Andmekaitsega seotud küsimuste ja muredega tasub pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole, mis kaitseb õigust era- ja pereelu puutumatusele isikuandmete kasutamisel ning astub välja kodanike õiguse eest pääseda ligi enda kohta kogutud andmetele.

Nõu saab küsida AKI nõuandetelefonil 627 4144. Valveametnik vastab nõuandetelefonile igal tööpäeval ennelõunal kell 10.00–12.00 ja pärastlõunal kell 14.00–16.00. Erandlikult on neljapäeviti vastamisaeg lühem, sel päeval saab telefoni teel nõu küsida kell 10.00–12.00 ja 14.00‑15.00. Sagedasematele küsimustele leiab vastused ka AKI kodulehelt.

Mida Google ja Facebook sinust teavad või oskavad prognoosida?

  • Varasemat ja praegust asukohta, päevakava
  • Eelseisvaid tegevusi ja asukohti
  • Üritusi, kus osaled või plaanid osaleda või kus su sõbrad käivad
  • Elukohta ja sünnilinna
  • Millal ja kellest lahku läksid ja praegust elukaaslast
  • Seksuaalset orientatsiooni ja eelistusi
  • Eelmisi ja praegust töökohta
  • Pereliikmeid
  • Tähtpäevasid
  • Religiooni
  • Gruppe, kuhu kuulud
  • Poliitilisi vaateid
  • Lemmikbände, -filme, -seriaale, -toite, -mänge, -hobisid, -raamatuid
  • Privaatsõnumeid
  • Veebilehti ja videosid, mida vaatad
  • Meeleolu
  • Sõpru, kelle oled leidnud või hüljanud
  • Krediitkaardiandmeid
  • IP-aadressi

Kuidas parandada küberkäitumist?

  • Kõige olulisem on kaitsta e-posti paroole. Peale privaatsõnumite on e-post värav teistele paroolidele ja kontodele.
  • Kasuta tugevat parooli, mis koosneb nii sõnadest kui ka tähtedest. Vaheta parooli regulaarselt. Ära kasuta sama parooli erinevates keskkondades.
  • E-posti (ja sotsiaalmeedia) kontode kaheastmeline autentimine teeb kontole sissemurdmise praktiliselt võimatuks. Sarnaselt mobiil-ID kasutamisega tuleb peale tavaparooli sisestamist autentimiseks sõnum mobiilile.
  • Kõige rohkem nuhivad tuttavad. Kui sa ei soovi, et sind ümbritsevad inimesed sinu kontosid loevad, siis logi alati keskkonnast peale selle kasutamist välja.
  • Valele aadressile saadetud sõnumid on üks levinumaid andmekaitseriske. Mõtle väga hoolikalt enne, kui jagad elektrooniliselt sõnumeid, videoid või faile ning oled kindel, et see adressaadilt edasi ei liigu.
  • Sotsiaalmeedias puhkusepiltide või asukoha jagamine võib jõuda varasteni. Postita alles siis, kui oled tagasi kodus.
  • Jaga Facebookis spetsiifilisemat infot ja pilte gruppidele, mitte avalikul seinal. Samas arvesta, et ka keegi grupi liikmetest võib info edasi saata või salvestada.
  • Ära kliki pimesi linkidele, mis sulle saadetakse Facebookis, Skype’is või e-posti teel. Kui link on kahtlane, küsi saatjalt üle.

Vaata ka CERT-EE soovitusi, kuidas seadistada suuremaks turvalisuseks kaheastmeline autentimine Facebookis ja Gmailis.

Tagasi üles