Puust ja punaseks: miks on oluline, et reisifirmadel oleks piisavalt tagatisraha

FOTO: Panther Media/Scanpix

Loodusõnnetus või terrorioht ei hüüa tulles, mistõttu peab reisifirmadel olema tagatisraha, mida vajadusel kasutada reisijate kodumaale toimetamiseks.

Turismisektoris toimub hoolimata majandus- ja finantsprobleemidest pidev kasv. See on tinginud vajaduse kaitsta reisijate majandushuve, mis tähendab, et reisifirmadel peab olema erandolukordadeks piisavalt tagatisraha.

Mida hoolsamad on reisiettevõtjad oma kohustuste täitmisel, seda kindlamalt saab end tunda reisija, kirjutab tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist Iivika Sale.

Reisijate huve kaitseb ja turismisektorit reguleerib Euroopa Nõukogu direktiiv 90/314 EMÜ reisi-, puhkuse- ja ekskursioonipakettide kohta. Reisikorraldaja või -vahendaja peab suutma tõendada tagatise olemasolu, et maksejõuetuse korral hüvitada makstud reisitasu ja reisijad kodumaale tagasi toimetada.

Liikmesriikide korraldada on jäetud see, millises ulatuses ja millise süsteemi alusel nõutakse reisikorraldajatelt ja -vahendajatelt tagatist.

Eestis reguleerib tagatisega seonduvat turismiseadus, mis nõuab tagatist nii reisikorraldajatelt kui ka -vahendajatelt. Reiside korraldamisel ja vahendamisel kehtib põhimõte, et ettevõtja peab ise analüüsima majandustegevusega seonduvaid riske ja tagama õiguspärase tegutsemise kogu tegevusaja jooksul, sealhulgas maksejõuetuse puhul.

Seda tuleb teha arvestusega, et tagatis oleks igal ajahetkel piisav nii reisijate kodumaale toimetamiseks, nende majutamiseks kuni koju toomiseni kui ka ära jäänud reiside ja kinkekaartide väärtuse hüvitamiseks.

Kinnisvara ja väärtpaberitega reisijaid tagasi ei too

Piisava tagatise all mõeldakse kindlustusseltsis või krediidiasutuses olevat tagatisraha summas, mis arvestab nii kavandatavat kogumüüki kui ka ettemakstud pakettreiside tasusid.

Tarbijakaitseamet on tihti kuulnud, et reisifirmal on piisavalt rahalisi vahendeid, sest lisaks registreeritud tagatisele on ka vabu vahendeid arveldusarvel. Kuna arveldusarveid ei saa tagatisena registreerida, ei ole ametil ligipääsu reisiettevõtjate kontodele. Tekkinud maksejõuetuse puhul ei saa rääkida vabadest vahenditest arveldusarvel – neid seal ei ole.

Tagatisena ei saa registreerida kinnisvara, vallasvara, väärtpaberid jm, kuna maksejõuetuse puhul, kui reisijad on vaja kodumaale toimetada, ei ole mõeldav, et tarbijakaitseamet hakkab esmalt kinnisvara realiseerima ja jätab reisijad kuudeks ootele. Seepärast peabki tagatis olema rahana realiseeritav, et maksejõuetuse korral seda koheselt kasutada.

Reisiettevõtjal on kohustus tarbijate ees reisipaketi maksumuse osas kuni reisi lõpuni. Olukorras, kus reisikorraldaja on tasunud majutuse ja lennu eest sihtkohta, ei vabane ta siiski kohustusest reisijate ees, kuivõrd maksejõuetusest tingitud reisi ärajäämisel on tarbijal nõue kogu enda tasutud summale, mitte summale, millest on maha arvatud lennupileti ja majutuse maksumus.

Hea müügiga peab ka tagatisraha suuruse ümber hindama

Juhul kui planeeritava kogumüügi alusel taotletud tagatisraha ei ole piisav, et tagada tarbijatelt laekunud ettemakseid ja kodumaale toimetamise kulusid, peab reisiettevõtja tagatist suurendama.

Lähenevat turismimessi silmas pidades toonitab tarbijakaitseamet, et vastutustundlik reisiettevõtja arvestab eduka müügiga ning seejuures oleks tema tagatis kogu messi vältel piisav. Kuigi kõige kindlam on messi eel tagatise suurendamine, tagab õiguskuuleka käitumise ka see, kui vahendajad ettemakseid pikalt enda käes ei hoia, vaid kannavad vastutavale korraldajale esimesel võimalusel edasi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles