Toidu hinda tõstab kehv ilm ja tooraine kallinemine
7. veebruar 2017, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidukaupade hiljutise hinnatõusu taga on toorainete kallinemine maailmaturul ja ka näiteks Lõuna-Euroopa halvast ilmast tingitud puu- ja köögiviljade kehv saagikus.
Statistikaameti andmeil oli kaubad jaanuaris võrreldes aastataguse ajaga 3,3 protsenti ja teenused 1,7 protsenti kallimad. Mullu jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mis andis kogutõusust ligi 40 protsenti. Oma roll oli ka 3,7 protsenti kallinenud toidul, mida mõjutasid enim 8,2 protsenti kallinenud piim, piimatooted ja munad ning 11,2 protsenti kallimaks läinud kala ja kalatooted. Aastataguse ajaga võrreldes oli enim kallinenud aga töödeldud puuvili ja suhkur (29 protsenti) ning veidi odavnenud linnuliha.
Rimi ostujuht Margus Amor märkis, et lisaks nimetatud kaupadele kerkisid jaanuaris kõvasti ka köögiviljade hinnad. «See on eelkõige seotud Lõuna-Euroopa halbade ilmastikuoludega, mis on kahjustanud saaki, tekitades omakorda nõudluse ja seeläbi ka hindade kasvu,» nimetas ta.
Amori arvates oli terve 2016. aasta inflatsioon praktiliselt olematu ning mõju tarbija ostukorvile pigem positiivne, sest töötasud kasvasid eelmisel aastal inflatsioonist kiiremini.
«Peab silmas pidama seda, et märkimisväärne hinnatõus on toimunud väga lühikese aja jooksul - detsembris ja jaanuaris. Kindel on ka see, et kõik tooraine sisenditest tulenevad hinnatõusud ei ole tänaseks veel müügihindadesse üle kandunud,» tõdes ta. Eesti jaekaubanduse võrdlemisi tihedas konkurentsis võtab see veel aega ning kõik hinnatõusud ei pruugi tarbijateni ka jõuda.
Amor eeldas, et tarbijahinnaindeksit mõjutavad tulevikus kindlasti ka alkoholipoliitikas tehtavad aktsiisitõusud, lisaks võib kaudselt mõjutada märgatav kütusehinnatõus.
Munatootja Dava Foodsi tegevjuht Vladimir Sapožnin lisas, et kuigi nimetati munade hinnatõusu, siis nende hind sõltub laiemalt Euroopa munaturu hinnast ja selle parimaks indikaatoriks on Wesser hinnad (n.ö. munabörs) Saksamaal, kus on aga hinnad pigem alanenud. Samuti on Eggo munade hinnad poodides võrreldes aastataguse ajaga mõned protsendid alanenud.
Munade hind sõltub tema sõnul veel tootmismahtudest, näiteks kui palju on momendil munejaid kanu Euroopas; tarbimise nõudlusest (suurem nõudlus lihavõtete ajal) ning munade kättesaadavusest, kui näiteks osad farmid võivad olla karantiinis seoses haigustega jm. Baltikumi munahinda võib äkiliselt mõjutada ka Poola ületootmine ja siiakanti odavate munade turulepaiskamine.
Mis puutub piimatoodete hinnatõusu, siis selle peamiseks põhjuseks on piima kokkuostuhindade tõus, mis on suurenenud just viimaste kuude jooksul. Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõi näite, et kui võrrelda EL keskmist või hinda möödunud aasta juulis, mil piima kokkuostuhind Eestis oli kõige madalam ja käesoleva aasta jaanuaris, siis on või hind 41 protsenti kasvanud.
«Samal ajal on lõssipulbri hind kasvanud 23 protsenti, piima- ja vadakupulbri hind 39 protsenti, Edam-tüüpi juustu hind 34 ja Gouda-tüüpi juustu hind 36 protsenti. Kui või hind välja arvata, siis Eesti piimatööstuste väljamüügihinnad on samal ajal kasvanud EL keskmisest siiski aeglasemas tempos,» nimetas Sõrmus. Kuigi piimaturul on hiljuti märgata taas hinnatõusu peatumist, on üsna keeruline hinnata, milliseks turuolukord lähiajal kujuneb.