11 viga, mida tehakse kana küpsetamisel

FOTO: Panthermedia/Alice Day

Kanaliha on võrdlemisi soodne, kiirelt valmiv ning paljudesse toitudesse sobiv toiduaine. Siiski tehakse ka selle ettevalmistamisel ning küpsetamisel vigu, mis maitseelamust vähendavad.

Liiga aeglane sulatamine. Plaanid õhtusöögiks kana teha, võtad paki sügavkülmikust välja ja paned köögikapile sulama – tundub küll eriti vähe pingutust nõudev meetod, kuid samas riskid toidumürgitusega. See tähendab, et kana pealispind hakkab toatemperatuuril sulama, kuid läheb tükk aega, et ülejäänud osa järele jõuaks. Toatemperatuuril on aga bakteritel mugav paljuneda. Seega kogu sulamisaja vältel võib seal mitmekordistuda salmonella või teiste bakterite hulk.

Otse külmikust pannile või grillile. Kahtlemata on vahel toiduvalmistamisega kiire, ent kui viskad kana otse külmkapist võttes pannile ja küpsetad seda kõrgel kuumusel, on tulemuseks pruun ja krõbe pealispind, ent pooltoores sisemus. Kui kana pole sügavkülmutatud, siis piisab ning on ohutu, kui see saab külmikust võttes 15 minutit soojeneda. Bakterid hakkavad tavaliselt kogunema umbes 20 minuti järel. Ülessoojenemine aitab kanal paremini ja ühtlasemalt küpseda. Täieliku küpsuse saavutamiseks kasuta lihatermomeetrit.

Hooletu käitlemine. Toores linnuliha on suurepärane salmonella kasvupind, ent palja silmaga ei saa sellest aru. Seepärast peab lihaga ettevaatlikult ringi käima – ära kasuta uuesti pesemata taldrikut, kuhu varem kana panid, pese käsi pärast kana puutumist ning kasuta liha jaoks üht ning muude asjade jaoks teist lõikelauda. Toore kana veega loputamine pole soovituslik, sest sealt võivad bakterid kergesti kraanikaussi levida.

Kontide ja naha eemaldamine enne küpsetamist. Kui sa nii teed, siis riskid kana mahlasuse kaotamisega. Isegi kui sa ei plaani kananahka süüa, peaksid kana siiski sellega koos küpsetama, sest nahk kaitseb liigse kuumuse eest ning hoiab mahlasust kinni. Ka kanakondid omastavad osa kuumusest ning see vähendab veidi küpsetamisaega.

Liiga kõrge temperatuur. Nagu varemgi mainitud, aitab lihatermomeeter tagada, et kana küpseb ühtlaselt ning ohutu temperatuuri juures. Selleks peetakse 165 kraadi, kuna selle kuumuse juures bakterid hävinevad ning kana jääb küps ja mahlane.

Panni «ülerahvastamine». Kana vajab pannil või ahjuplaadil ruumi, et sellest aurud vabaneksid. Selleks tasub kana ümber veidi ruumi jätta, mitte küpsetada seda tihedalt teiste toiduainete kõrval.

Kana kohene serveerimine. Nii kana- kui sealiha vajavad veidi puhkeaega, enne kui neid lahti lõikama ja serveerima asutakse. Selleks piisab viiest minutist ning see tagab, et mahlad kanast välja ei jookseks, vaid sinna lukustuksid.

Erinevate kanatükkide valmistamine. Sarnasus on siinkohal võtmesõna – kui küpsetad mitut kanatükki koos, siis lõika nendest enam-vähem ühesuurused ja -paksused tükid. Nii valmivad need samal ajal ning neid on mugavam valmistada.

Kana ei kuivatata. Kui kanaliha pind on eelnevalt märjaks saanud, siis jääb see selliseks ka valmistamise käigus. Et vältida nätsket kana, kuivata selle pind enne valmistamist paberkäterätikuga ära. Niiske pinnaga kanast ei saa kunagi kuldse ja krõbeda koorikuga maitseelamust.

Vähene maitsestamine. See kehtib eriti siis, kui valmistad tervet kana korraga. Lisaks kana pealispinna maitsestamisele tuleks tähelepanu pöörata ka sisemusele – sinnagi tuleks soola, pipart ja muid maitseaineid puistata, et kana maitsekam saaks.

Liiga sage pööramine. Keegi ei taha süüa kõrbenud kana, kuid sellegipoolest ei tohiks kana pidevalt pannil ümber pöörata. Seda tehes ei saa samuti krõbedat pealispinda. Oota kannatlikult, kuniks kana tundub ühelt poolt täiesti valmis ja pööra seda alles seejärel.

Allikas: Mashed

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles