Päästeamet soovitab suurvee ajaks majapidamisse pumba soetada
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
11. märts 2011, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu soovitas majapidamisesse, kus on suurvee ajal uputusoht, muretseda juba varakult väiksemat sorti sukelpumba.
Tammsalu rääkis Vikerraadio hommikuintervjuus, et päästjad ei saa tõtata kõiki keldreid tühjaks pumpama. «Kui otsest ohtu elule ei ole, ei ole mõistlik meile helistada, sest me ei jõua kõiki kartulikeldreid kuivaks pumbata. Ja kui see veetase on nii kõrge, et vesi sinna tuleb, siis me võime selle puhtaks ja kuivaks pumbata, läheb mõni tund või päev ja see kelder on jälle vett täis,» rääkis Tammsalu.
Seetõttu tulebki uputusohtlikes piirkondades elavatel majaomanikel eelkõige ise oma kodu eest hoolitseda. Näiteks soovitas päästja üle vaadata kraavid ja need okstest, muust risust puhtad hoida ning varuda abivahendeid.
Suurvee ajal on abiks isetehtud liivakotid ning euroalused, prussid-lauad, kile. Viimastest saab Tammsalu õpetuste järgi rajada veetõkendi või katta nendega keldriaknad. Euroalustest ja laudadest tuleks ehitada 45-kraadise nurga all tõkend, katta see kile ja pinnasega. Selline barrikaad annab sama efekti kui liivakotidki.
Samuti on neil, kel keldrid maja all, mõistlik varustada end pumpadega. «Täna on isegi ehituspoodides müügil selliseid sukelpumpasid ja ma isegi eile vaatasin, et põhimõtteliselt on võimalik seal kolme-, nelja-, viiekümne euro eest saada sihukene väiksemat sorti pump. Mida võimsamad, seda kallimad, aga selline pump võiks majapidamises olla küll,» rääkis Tammsalu.
Ta lisas veel, et pump tasuks ära osta juba varakult, sest kui suurvesi käes, kipuvad need poest otsa saama või üleöö kallinema.
Piirkondi, kus on tõsine suurvee oht, on Eestis viis-kuus. Tammsalu loetles üles järgmised: Kasari jõgi, Emajõgi, Emajõe kaldad ja lammiala, Peipsi-äärne, Võrtsjärve-äärne. Lisaks tasuks valvel olla ka uute elamurajoonide elanikel, sest tihtipeale on seal drenaažid välja ehitamata ja kraavid kinni aetud.