Remondiplaane tuleb ühistus tutvustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavune lumerohke ja pakaseline talv ning sellega kaasnenud lume- ja purikatõrje ning üüratud soojaarved on ühistute eelarvetesse jätnud päris kindlasti märkimisväärsed augud. Kuidas selle valguses ühistuliikmetele remondiplaane tutvustada?
Korteriühistute Liidu liikmete hulgas tuleb aina sagedamini kõneks korralik remont, mis toob kaasa peaaegu poole väiksemad küttekulud, lisaks maja hea väljanägemise ja korteri väärtuse tõusu kinnisvaraturul.
Kuidas aga renoveerimistöid ühistus kokku leppida? Päris kindlasti on siin rusikareegliks hea ettevalmistus ning piisav kommunikatsioon, ehk nagu ütleb ka Postimehe kinnisvara erilehes korteriühistu juht Tiiu Varik – inimestega tuleb rääkida.
Korteriühistu juht või majahaldur, kes koos juhatusega renoveerimist plaanib, peab aegsasti olema valmistunud kõigile küsimustele vastama – see aga tähendab, et tegemist peab olema ehitusvaldkonna asjatundjaga või siis tuleb renoveerimisprotsessi kaasata selle valdkonna asjatundja.
Niisamuti tuleks renoveerimist alustades saada ülevaade riigi toest renoveerimise juures, sest päris kindlasti on toetuse saamise võimalusi praegu oluliselt rohkem kui kümme aastat tagasi.
Alates mullu septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda näiteks KredExist kuni 35% ulatuses korterelamute rekonstrueerimistoetust, millele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu, täiendavaid võimalusi pakuvad ka kohalikud omavalitsused.
Üldkoosolek, kus elanikele renoveerimisplaane tutvustatakse, tuleks aastalõpu asemel pidada pigem aasta alguses – kui alustada läbirääkimistega varakevadel, ei jää tööde lõpetamine külmaperioodi.
Maja üldseisukorra hindamiseks on kindlasti tarvilik energiaaudit, mille tegemiseks annab riik ühistutele samuti rahalist toetust. Vajadusel võiks olemas olla ka ehitustehniline ekspertiis ning võtta tuleks vähemalt kolm hinnapakkumist – ent otsustada tasub kindlasti mitte odavaima, vaid kõige kvaliteetsema teenusepakkuja kasuks.
Kindlasti tasuks tutvuda renoveerimisest huvitatud firma varasemate töödega, vältimaks hilisemaid halbu üllatusi.
Tähtsaimaks on aga veenda korteriomanikke selles, et kodumaja renoveerimine on kõigi huve arvestav – kellele röögatud soojaarved või elamu kole väljanägemine ikka nii väga meeltmööda on. Ilusas, soojas ning hea sisekliimaga majas on ju kõigil parem elada.
Millele peab korteri ostmisel tähelepanu pöörama?
Korteri otsimisel oleks hea pöörata tähelepanu alljärgnevale:
• Kas on moodustatud korteriühistu (KÜ)? Kui KÜ moodustatud pole, siis kes maja haldab? Milline on haldaja maine?
• KÜ käest võiks uurida, kas majas on võlgnikke. Kui võlgnikke on palju, võib tekkida olukord, kus igakuised hooldustasud tõusevad – maja igakuised kulud on ju vaja ikkagi tasuda, et vältida näiteks elektri väljalülitamist.
• Kui tihti on KÜ koosolekud? See näitab, kui aktiivne KÜ on.
• Millised remonditööd on majas juba tehtud ja millised on lähiajal plaanitavad tööd? Kui suur on kortermaja laenukoormus? Kindlasti peaks tulevane korteriomanik tutvuma kommunaalarvetega aasta lõikes. Tihti võetakse kütteperioodil vähem raha remondifondi, aga suvel, kui küttearved on väikesed, on remondifondi maksed suured.
• Väiksemates korrusmajades uuri, kas trepikoja puhastamine on majaelanike korraldatud või ostetakse sisse vastavat teenust? Mida rohkem teenuseid võetakse sisse, seda suuremad on igakuised arved.
• Kas majas on oma katlamaja? Kui on katlamaja, siis on küte soodsam.
• Kas prügiveo tasu võetakse ostetava korteri m² või elanike arvu järgi? Võite leida ennast olukorras, kus omate 100 m² korterit ja maksate suurema osa maja prügiveost hoolimata sellest, et elate korteris üksi.
• Kas korterile on kasutuskord? Kui maja juurde kuulub aed või kelder, siis kas nende kasutuskord on kinnitatud ka notari juures? Kui kasutuskord on korterile kinnitamata, on korteri ostmine pangalaenuga välistatud.
• Soovitame internetti sisestada maja aadressi, et saada kergesti ülevaadet maja mainest.
Allikas: Uus Maa Kinnisvara