11 riiki, kus ei pea teenindajale jootraha jätma (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt riigikogus vastu võetud raamatupidamise seaduse muudatustele saab alates 2019. aasta 1. juulist avaliku sektori üksustele saata üksnes e-arveid.
Vastavalt riigikogus vastu võetud raamatupidamise seaduse muudatustele saab alates 2019. aasta 1. juulist avaliku sektori üksustele saata üksnes e-arveid. Foto: Panthermedia/Andriy Popov

Maailmas reisides oleks kasulik uurida, kuidas erinevates riikides suhtutakse jootrahasse – näiteks USAs ootavad teenindajad 15-20 protsenti jootraha, mõned riigid on rahul viie protsendiga ning osad ei võtagi seda vastu.

Jootraha jätmise traditsioonidega saab tutvuda erinevatel reisisaitidel, sealhulgas näiteks TripAdvisori foorumis. Business Insider reastas jootrahaetiketi põhjal 11 riiki, kus jootraha jätmist peetakse ebavajalikuks või kohati isegi solvavaks.

Hiina. Tavaliselt ei jäta Hiinas keegi teenuste eest jootraha. Siiski, kuna turismiettevõtted, kes korraldavad reise suurele hulgale inimestele ning küsivad selle eest üsna väikest hinda, on jootraha eest tänulikud. Seda tasub jätta grupijuhile ja autojuhtidele, kelle palk sageli sõltub jootrahast.

Prantsuse Polüneesia. Seal võib jootraha küll pakkuda, kuid saaja ei pruugi selle vastuvõtmisega nõustuda. Et teha turistide elu lihtsamaks, on näiteks mõned restoranid menüüsse või tšekile lisanud sellekohase märke, kas jootraha võib anda või mitte.

Jaapan. Hea teenindus on seal standardiks ning seetõttu võib olla solvav selle eest lisaks jootraha pakkuda. Seda võivad aktsepteerida samuti turismivaldkonna esindajad, kuid sel juhul peaks külastaja pakkuma seda neile diskreetselt ning ümbrikus.

Korea. Enamasti pole Koreas jootraha nõutud, kuid mõned uhkemad hotellid arvestavad oma maksumuses kümme protsenti teenustasu. Ka taksojuhid on tänulik, kui ütled neile, et rahatähest tagasi pole vaja anda – siiski vaid juhul, kui tegu on väikse summaga.

Hong Kong. Otseselt pole ka seal jootraha andmine nõutud ega levinud ning võib mõjuda solvavalt nagu Jaapaniski. Siiski küsivad mõned restoranid arvest kümme protsenti teenustasu.

Šveits. Sealne seadus ütleb, et kõik teenustasud peavad hinnas sisalduma ning olema avalikult märgitud. Seetõttu pole kohustust jootraha jätta teenindussektori töötajatele – juuksurid, klienditeenindajad, hotelli uksehoidjad jm. Inimesed võivad anda vaid väikese summa jootraha, mis on levinud pigem suuremates linnades.

Austraalia. Seal polnud tükk aega normiks jootraha jätta, kuid tänapäeval on hakanud see komme levima pigem restoranides. Kuigi ka seal sisaldub arves kümneprotsendiline tasu kaupade ja teenuste eest, mistõttu pole jootraha otseselt nõutud. Ka jootrahaga kostitamine hotellides, juuksurisalongides, baarides ja taksodes pole nõutud, kuid on sobilik öelda, et makstud summast pole sente tagasi vaja anda.

Belgia. Sarnaselt Šveitsile on seal teenindajate palk suhteliselt hea ning jootraha pole vajalik, sest see sisaldub teenustasuna arves. Jootraha jätmine turistidele mõeldud paikades võib siiski olla mõistlik.

Brasiilia. Üldiselt jootraha Brasiilias ei oodata. Mõned restoranid lisavad arvele teenustasu, kuid seda pole tingimata kohustuslik maksta.  

Taani. Teenindajate palgad ja boonused on sealgi üsna head ning mitte jootraha jätmise komme kehtib nii restoranides, taksodes, hotellides kui baarides. Siiski ei tule ilmselt keegi takistama, kui soovid oma arve veidi suuremaks ümardada.

Uus-Meremaa. Jootraha jätmine pole tingimata vajalik, kuid erinevalt mõnest riigist ei saa sealsed teenindajad kõrgete palkade üle rõõmustada. Seega on kümneprotsendiline tipp alati aktsepteeritud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles