Seitse asja, mis teevad madratsist bakteripesa

FOTO: Panthermedia / Andriy Popov

Suurem osa jäätmeid, mis madratsisse imbuvad, on küll kahjutud, kuid aja jooksul võivad nendestki areneda bakterikolooniad.

Kuna madratseid on raske pesta ning oma kulukuse tõttu ei vaheta nii mõnigi pere seda piisavalt sageli välja, võib juhtuda, et veedad suure osa ajast eriti räpase madratsi peal, kirjutab Business Insider. Mida vanem ja mustem on madrats, seda enam võib see süvendada ka allergiaid ja haigushooge.

Business Insider pani kirja seitse asja, mis kipuvad aja jooksul madratsikiududesse kogunema.

Kosmeetika. Kehakreemid, meigi- ja juuksehooldustooted – kõik nende jäägid võivad keha küljest imbuda voodipesusse ja madratsi sisse. Enne magamaminekut on küll mõnus end kehakreemiga sisse määrida, kuid madratsi pikema eluea nimel oleks seda tegevust siiski mõistlik piirata.

Toit. Ka igasugused purud ja madratsile pillatud vedelikud võivad madratsisse nõrguda ning toita seal aina elujõulisemaks muutuvaid baktereid ja muid mikroorganisme.

Higi. Inimene higistab aastas liitrite kaupa ning suur osa sellest võib juhtuda just voodis. See annab samuti bakteritele ideaalse kasvukeskkonna.

Allergeenid. Aja jooksul tekib madratsi sisse ja peale tolmulesti, lemmikloomadelt pärit surnud naharakke ning eriti äärmuslikult juhul ka prussakaid, mis soodustab allergiate ja astma halvenemist.

Bakterid. Nii suust, kehalt kui ka lemmikloomadelt pärinevad bakterid ja teised mikroorganismid leiavad samuti tee madratsisse pesitsema, kui sa piisavalt tihti voodipesu ei pese ega madratsit puhasta. Sünteetilise täidisega madratsis võib pesitseda näiteks kuni 17 eri liiki seeni.

Surnud nahk. Igapäevaselt eraldub inimkehalt miljoneid naharakke, mis jäävad pidama ka voodisse.

Kemikaalid. Voodipesu ja madratsite viimistlusained pole alati tervisele kõige ohutumad. Nii võib madratsis endas, aga ka voodilinades ja –kattes leiduda leegiaeglustina kasutatavaid aineid ja isotsüaniide.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles