Rootsi suursaatkond Eestis ja Rootsi suursaadik postitasid saatkonna veebilehele ülevaate «Põgenike vastuvõtmine ja olukord Rootsis – vastused väidetele, mis on meie arvates ekslikud».
Rootsi suursaatkond kummutab Trumpi levitatud müüte (24)
/nginx/o/2016/12/01/6132579t1h5b95.jpg)
23. veebruar 2017, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsit nimetatakse sageli sisserände, varjupaigataotlejate vastuvõtu ja hiljuti riiki saabunute integratsiooni teemalistes aruteludes. Rootsis käib neil teemadel elav väitlus ja see on loomulik, sest Rootsi võttis eelkõige 2015. aasta jooksul vastu rohkem asüülitaotlejaid kui teised Euroopa riigid.
Kui teemaks on sisseränne, varjupaigataotlejate vastuvõtt ja integratsioon, räägitakse Rootsi olukorrast sageli ka teistes riikides. Nii ka Eestis. See on loomulik. Paljudel juhtudel on edastatav kuvand korrektne, isegi kui see kirjeldab tegelikkust, millega me rahul ei ole ja mille üle me uhkust ei tunne. Mõnikord tundub siiski, et edastatav kuvand on ekslik ning mõningatel juhtudel poliitilistel kaalutlustel teadlikult moonutatud.
Alltoodud tekstis vastatakse mõningatele väidetele, mis on debattides esinenud ja mille puhul meile tundub, et tegelikkuse kajastamine on olnud puudulik. Väited on võetud USA telekanali Fox News videoklipist, millele viitas president Donald Trump oma laia kajastust leidnud kõnes Florida osariigis Orlandos.
Anders Ljunggren
Suursaadik
Rootsi Suursaatkond Tallinnas
«Probleemsetes eeslinnades on no go-tsoonid, kuhu politsei ei sisene, sest see on liiga ohtlik»
Mitmes Rootsi linnas on elamurajoone, kus levib järjest enam kuritegevus, sotsiaalne ebakindlus ja turvatunde puudumine. Neid piirkondi on korduvalt ekslikult nimetatud «No go-tsoonideks». Need elamurajoonid ei asu väljaspool riigi kontrolli. Rootsi seadused kehtivad Rootsis kõikjal ja alati. Probleemide põhjused on komplekssed ja mitmetahulised. Arengusuuna pööramiseks on vaja kogu ühiskonna ja kõigi selle tasandite pingutusi.
«Rootsis on järsult kasvanud relvastatud vägivald ja vägistamiste arv»
Kriminoloogiateadus ja statistika viitavad sellele, et üldises plaanis on vägivald viimase 20 aasta jooksul Rootsis vähenenud. Samal ajal näitab mõni uuring, et inimestele Rootsis ja ka teistes lääneriikides tundub, et vägivald on hoopiski suurenenud. Kujutlust suurenenud vägivallast on seostatud sisserändajate arvuga Rootsis. Teadusuuringud näitavad siiski, et ei ole tõendeid selle kohta, et sisseränne viiks kuritegevuse suurenemiseni. Kuigi sisserändajate arv Rootsis on kasvanud alates 1990. aastatest, näitavad teadusel põhinevad uuringud, et risk langeda vägivalla ohvriks on vähenenud.
Kuritegevuse ennetamise nõukogu (Brottsförebyggande rådet) üleriigilise turvalisuse uuringu (NTU) kohaselt langes 2015. aastal veidi üle 13 protsendi elanikkonnast isikuvastase kuriteo ohvriks. Võrreldes eelnenud aastaga on see arv tõusnud, kuid on umbes samal tasemel 2005. aastaga.
Uuring (NTU) näitab, et alates 2013. aastast on varasemast suurem hulk naisi langenud seksuaalkuriteo ohvriks. Kolm protsenti naistest vastas, et nende suhtes pandi 2015. aastal toime seksuaalkuritegu, võrreldes 1,8 protsendiga eelnenud aastal ja 0,7–0,9 protsendiga aastatel 2005–2012. Kuritegevuse ennetamise nõukogu on seisukohal, et kannatanute osakaalu tõus uuringus osalenud naiste hulgas peegeldab vähemalt osaliselt suurenenud riski kuriteo ohvriks langeda, kuid on ebaselge, kui suurel määral. Ka vägistamistest teatamiste arv, mis ei ole tegeliku kuriteoriski mõõdupuu, on pikema ajaperioodi jooksul tõusnud. Selle põhjuseks on eelkõige seadusemuudatused, mis tähendavad, et vägistamise kui kuriteo mõiste on laienenud ja politseile teatamise tõenäosus on suurenenud.
On andmeid, mis näitavad, et tulistamiste ja tulirelvadest põhjustatud vägivaldsete surmade arv on tõusnud. Kuritegevuse ennetamise nõukogu uuringu kohaselt oli tõendatud või arvatavate tulistamiste arv 2014. aastal 20 protsendi võrra suurem kui aastal 2006. Statistika näitab samuti, et 2011. aastal sai 17 isikut surma tulirelvast laskmise tõttu, sama arv aastal 2015 oli 33.
«Põgenikud on kuritegevuse tõusu põhjuseks, aga riigiasutused vaikivad selle maha»
Kuritegevuse ennetamise nõukogu (Brottsförebyggande rådet) üleriigilise turvalisuse uuringu (NTU) kohaselt langes 2015. aastal veidi üle 13 protsendi elanikkonnast isikuvastase kuriteo ohvriks. Võrreldes eelnenud aastaga on see arv tõusnud, kuid on umbes samal tasemel 2005. aastaga.
Kuritegevuse statistikas ei avaldata muid andmeid kui isikute sugu ja vanus. Kinnipidamisasutustes viibivate inimeste kohta avaldatakse ka kodakondsus.
Kuritegevuse ennetamise nõukogu on teinud kaks uuringut, milles selgitatakse välja välismaise päritoluga isikute esindatus kuriteos kahtlustatavate hulgas, viimane uuring viidi läbi aastal 2005.
Uuringud näitavad, et:
- Enamik kuriteos kahtlustatavaid on sündinud Rootsis ja nende mõlemad vanemad on sündinud Rootsis.
- Valdav enamik välismaise päritoluga inimestest ei ole üheski kuriteos kahtlustatavad.
- Välismaist päritolu inimesed on sagedamini kuriteos kahtlustatavad kui rootsi päritolu inimesed. Hilisema uuringu kohaselt on kaks ja pool korda tavalisem, et välismaal sündinud isik on kuriteos kahtlustatav, võrreldes Rootsis sündinud isikutega, kelle vanemad on samuti Rootsis sündinud.
Stockholmi ülikooli teadlased tõid ühes hilisemas uuringus välja, et peamine erinevus sisserändajate ja muu elanikkonna kuritegevuse vahel sõltus Rootsi sotsiaalmajandusliku elukeskkonna erinevustest, nagu näiteks vanemate sissetulek ja sotsiaalsed tingimused elurajoonis, kus isik on üles kasvanud.
«Rootsi on suure sisserände tõttu lähedal süsteemi kokkuvarisemisele»
- Muu maailmaga võrreldes on majanduskasvu tase kõrge. Viimase kahe aasta jooksul on Rootsis olnud üks Euroopa kõrgem kasvutempo. Prognoosi kohaselt jätkub stabiilne kasv ka 2017. aastal.
- Tööpuudus väheneb ja tööhõive määr, st töötavate inimeste osakaal elanikkonnast, on praegu kõrgeim alates aastast 1992. See on ka kõrgeim tööhõive määr, mida Euroopa statistikaamet Eurostat üldse kunagi üheski ELi riigis on mõõtnud [employment rate 20-64 EU27].
- Noorte tööpuudus on järsult langenud ja asub praegu 13 aasta madalaimal tasemel, pikaajaline tööpuudus (12 kuud või pikem) on Euroopa Liidu madalaim (samal tasemel Taaniga). [AKU 15–24-aastased, 2000–2016]
- Uute elamispindade ehitamise tempo on ei ole olnud pärast 1970. aastaid nii kiire kui praegu. Edasised ehitusplaanid on jätkuvalt suuremahulised.
Riigi rahandusolukord on tugev ja prognoos näeb ette tugevnemist.
- Rootsi valitsussektori eelarve oli ülejäägis nii aastal 2015 kui ka 2016. Lisaks Rootsile oli samal aastal ülejääk ainult Luksemburgil, Eestil ja Saksamaal [net lending EU27]. Prognoos näitab, et valitsussektori eelarve ülejääk suureneb aastani 2020.
- Ka riigivõlg väheneb pidevalt ja jääb allapoole 60 protsendist SKTst, mis on ELi maade piiriks, ning see on Euroopa võrreldavate maade seas üks madalamaid [Eurostat]. Oodata on taseme langemist 42,7 kuni 33,9 protsendini SKTst ajavahemikus 2016 kuni 2020 [Valitsuse prognoos detsembris 2016]
- Muudatused poliitikas vähendavad kulutusi ja parandavad vastuvõtu ja sisseelamise võimalusi.
- Rootsi on jõudnud suur hulk inimesi. Valitsus on võtnud tarvitusele rea meetmeid, et varjupaigataotlejate arv väheneks. 2016. aastal võttis Rootsi vastu Euroopa sisserändajatest vaid veidi suurema arvu, kui on meie rahvaarvu osakaal.
- Kuigi sisseränne toob kaasa suured kulutused, on Rootsi riigieelarve olnud ülejäägis nii 2015. kui ka 2016. aastal. Kulud on vähenemas, sest valitsuse poliitikamuudatused koos poliitiliste muutustega teistes maades ja Euroopa Liidus tähendavad, et rohkem inimesi taotleb varjupaika teistes Euroopa riikides.
- Valitsus on teinud ja teeb ka edaspidi kõik vajaliku, et tulla toime inimeste vastuvõtmisega ning neile Rootsi ühiskonda sisseelamiseks vajaliku eluaseme, hariduse ja töökoha tagamisega.
Lisainfot Rootsi majandusest:
Pressikonverents Rootsi viimaste majandusprognooside teemal (rootsi keeles):
Arvamusartikkel ajalehes Dagens Industri 1. jaanuaril 2017 (rootsi keeles):