Neli teguviisi, kuidas tööintervjuul oma šansid maatasa teed

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööintervjuu.
Tööintervjuu. Foto: Panther Media/Scanpix

Lähenev tööintervjuu tekitab põnevust ning kindlasti püüad selle suurepäraselt läbida. Siiski võib vestlusel mitmeti ämbrisse astuda, mis su šansid hoopis rikuvad.

Põhiline nõuanne töövestluseks on, et tasub olla ettevalmistatud, ent ühtlasi ka väga tähelepanelik, et sa vestlusel juba käsitletud teemasid kordama ei hakkaks ega midagi muud olulist kõrvust mööda ei laseks.

Karjäärisait Muse reastas neli viga, mis tööintervjuul kipuvad esinema.

Saabud liiga vara. Mõlemale poolele sobivat kellaaega ei lepita kokku ilmaasjata. Potentsiaalse tööandja jaoks on ebameeldiv, kui saabud näiteks pool tundi varem – võibolla soovis ta just vahetult enne kohtumist sinu CV-le viimase pilgu heita. Veidi tobe olukord on ka siis, kui jalutad varakult kontorisse ning teed seal oodates aega parajaks. Teistes töötajates võib see ebamugavust tekitada, kui nad peavad sul oodata laskma, kuniks intervjueerija vabaneb. Pea meeles, et tööintervjuu on justkui värbamise peaproov – kui sa sinna hilined või liiga vara saabud, võib see mulje jätta, et sa pole ajaplaneerimises väga hea hea ning see hakkab korduma ka tööl käies. Varase saabumise asemel otsi mõni kohvik või muu varjualune, kus veidi oodata. Sobib ka auto. Saabu kohtumispaika maksimaalselt kümme minutit enne kokkulepitud aega.

Iga su vastus põhineb CV-s kirjutatul. On loogiline eeldada, et intervjueerija on sinu CV-ga tutvunud. Samas ei saa arvata, et ta jättis su töökogemuse täpselt meelde, kuna ta loeb tõenäoliselt ka paljude teiste kandidaatide dokumente. Kui hakkad töökogemusest rääkima ja oma oskusi tutvustama, siis ole selles korrektne. Räägi konkreetsetest ettevõtetest, ametikohtadest ja ülesannetest. «Kui ma oma üle-eelmises töökohas projektijuhina töötasin, siis...» stiilis laused ajavad vestluskaaslase segadusse, millisest kohast ja ülesannetest sa räägid. Seega lisa oma vastustele rohkem arusaadavat konteksti.

Küsid ettevalmistatud küsimusi. Kui vestluse lõpus tuntakse huvi, kas sul on veel mingeid küsimusi, pole hea tava vastata «ei». Seega tasub midagi huvitavat välja mõelda, mitte pead raputada ja lahkuda. Samas ole vestluse ajal tähelepanelik, et sa ei esitaks lõpus küsimusi, millest olete vestluse käigus juba rääkinud. See on piinlik nii sinu enda kui potentsiaalse tööandja jaoks, sest jätab mulje, nagu sa poleks poolt vestlust kuulanudki. Intervjuu ajal võid teha mõned märkmed ja hiljem küsida näiteks «Kas võiksite sellest kohustusest veel rääkida/seda täpsustada?» või «Te küsisite ennist probleemide lahendamise oskuse (või muu oskuse) kohta. Kas võiksite rohkem lahti seletada, kuidas sellel ametikohal see praktikas kasuks tuleb?».

Eksid vestluse lõpetamisel. Sageli soovitatakse intervjuul otsad kokku võtta näiteks küsimustega «Kas teil on kahtlusi minu võimetes või sobivuses sellele ametikohale?» või «Kas intervjuu põhjal leiduks mõni põhjus, miks ma sellele ametikohale ei sobiks?». Nii saad kas tööandjalt olulist tagasisidet või viimase võimaluse põhjendada, miks sa siiski sobiv kandidaat oled. Mõneti võib see aga vestluse läbiviijale agressiivselt mõjuda – seda eriti juhul, kui ta on ise tagasihoidlikum või ametikoht ei eelda otseselt selliseid isikuomadusi. Näiteks kui suudad end kehtestada müügitööle või juhipositsioonile kandideerides, on sellistest küsimustest abi. Vastasel juhul aga hinda olukorda ja küsi vajadusel mõni leebem küsimus. Näiteks milline on olnud intervjueerija seni edukaim projekt või meeldivaim kogemus selles ettevõttes. Või kas potentsiaalne tööandja oskab nimetada, millised oskused või omadused sulle sellel ametikohal veel abiks oleks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles