Seitse viisi, kuidas oma auto peale raha raiskad (2)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panthermedia / Uwe Leiber

Autode hooldamise kohta on tänapäeval pea sama palju soovitusi kui autosid endid. Suur osa neist on aga vananenud ning eelkõige peab teadma, mis sobib konkreetselt sinu autole.

Kunagi tuli autol õlisid vahetada iga 5000 kilomeetri tagant, vahendab Reader's Digest. Tänapäeval ei kujutaks keegi enam ettegi, et hakkaks nii lühikese läbisõiduga õlisid vahetama. Sama kehtib ka muude levinud müütide kohta.

Hea uudis on see, et autode eest hoolitsemine on läinud järjest kergemaks. Halb on aga see, et paljud siiski usuvad vanu juhtnööre, mis tänapäeva autode puhul on lihtsalt aja ja raha raiskamine.

Oma auto eripärade ignoreerimine. Auto, mille väljalaskeaasta on 1985., vajab kahtlemata teistsugust hoolt kui 2015. aastal ehitatud auto. Ära hakka eeldama, mis sinu autole võib sobida või mitte ja ära usu ainuüksi mehaaniku soovitusi. Tee endale kindlaks, mis on sinu auto väljalaskeaasta ja mudel. Hoia auto kasutusjuhend alati läheduses, et vajadusel sealt vaadata. Seal on olemas kogu info, mida peaksid oma auto kohta teadma. Need teadmised võivad aidata aastas kokku hoida tuhandeid eurosid.

Putitamisega nõustumine. Vanad autod vajasid põhjalikku putitamist iga 30 000 – 40 000 kilomeetri järel, ent uuematel autodel pole selle järgi nii suurt vajadust. Enne kui sellega nõustud, küsi spetsiifiliselt, mida oleks vaja teha. Kui mehaaniku sõnul vajavad väljavahetamist pelgalt süüteküünlad ja õlifiltrid, ei saa seda nimetada põhjalikuks hoolduseks ning autoomanikult võidakse rohkem raha meelitada, kui asi tegelikult väärt on. Seega hoia end kursis, mida on autol vaja ja mida tingimata mitte.

Määrdeained. Enamikel juhtudel on auto veermiku määrdeainetega määrimine sama iganenud teenus kui täishooldus. Uutel autodel on kõik liigendkohad püsivalt kinnitatud, seega õlivahetuseks puudub vajadus. Samas on oluline jällegi meeles pidada auto väljalaskeaastat ja mudelit, et tööde vajalikkust hinnata.

Jahutusvedelike vahetus. Auto ei vaja tingimata jahutusvedelike vahetust, välja arvatud juhul, kui on kahtlus, et sinna sisse on sattunud mustust, vett vms – näiteks suurveest läbisõitmisel või muu ekstreemolukorra tagajärjel.

Sünteetiliste õlide valimine. Neil on kasulikke omadusi – neid kasutatakse mõne kaasaegse mootori funktsiooni parandamiseks. Tuleb aga meeles pidada, et sünteetilised õlid ei sobitu iga auto mootoriga ning eriti mitte vanematega. Seepärast veendu, et kasutad just oma auto jaoks sobilikke õlisid.

Pidurivedelike ignoreerimine. Uuematel autodel on piduri peasilindril korgid, mis hoiavad eemal mustuse, kuid ei sulge süsteemi. Umbes kahe aasta järel on pidurivedelikku imendunud nii palju vett, kui see kanda jõuab ning täidab endiselt oma funktsiooni. Samas võib niiskus ja vesi hakata häirima mitteblokeeruvate pidurite tööd. Seega igasuguste rikete ja ohtude vältimiseks tasub pidurivedelikku vahetada iga kahe-kolme aasta järel.

Hägustunud esitulede kiirparandus. Kui esituled muutuvad ajapikku mustaks, piirab see nähtavust ja ohustab sõitjat eriti öösiti. Selle parandamiseks ei ole soovitatav osta n-ö kodust komplekti selle ise parandamiseks, sest iga selline hooldus ei kesta rohkem kui paar nädalat. Selle asemel mine mainekasse autohooldusesse, kus vahetatakse välja või puhastatakse esitule lääts, eemaldatakse kahjustunud plastik ning poleeritakse pind. Kindlam on see raha jätta autoteenindusse kui osta internetist suvaline paranduskomplekt.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles