Loomakaitse: lõikamata lemmikloomal ei tohi lasta vabalt ringi joosta

Operatsioon loomakliinikus.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Tania Selarti sõnul tekivad inimeste väärarusaamad lemmikloomade steriliseerimisest ja kastreerimisest sellest, et inimesed samastavad ennast loomaga.

Kass loomakliiniku operatsioonilaual.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees


«See on väär, kuna loom ikkagi tegutseb ja elab instinkti ajel. Eestis on varjupaikades ligikaudu tuhat kassi iga päev sees. Praegusel juhul on kasside steriliseerimine kõige tõhusam ennetusmeetod,» lisas ta. Koertega ei ole Eestis probleem niivõrd suur – varjupaikades üle Eesti viibib iga päev umbes 200 koera.

Selarti sõnul ei pruugi mõned kassiomanikud oma vastutust tajuda. «Kui on isased lõikamata kassid, ja loomaomanikud mõtlevad, et kui koju keegi poegi ei too, siis probleemi ei ole. Aga samas kaks korda aastas see isane võib tänaval pojad teha ja inimene lihtsalt ei adu seda probleemi, sest tema vaateväljast on see lihtsalt kaugemal,» möönis loomakaitsja ning lisas, et tegelikult on iga loomaomanik, kes laseb oma lõikamata koduloomal vabalt ringi joosta, vastutav selle eest, et varjupaigas pannakse niivõrd palju loomi magama.

«See on üldine suhtumine ja vastutustunde puudumine. Loomaomanik peaks olema piisavalt empaatiline, et millise teoga ta ikkagi hakkama saab ja milline vastutus tal on, kui ta võtab oma majapidamisse looma. Kõige suurem probleem ongi, et inimesed ei tea ja mõista ega oska seda probleemi laiemalt näha. Mitmed inimesed on ka vanades käitumismustrites ja –harjumustes kinni, ja selliseid inimesi mõjutada on üsna keeruline,» nentis Selart.

Operatsioon

Naise sõnul on iga operatsioon teatud mõttes riskantne ja kunagi ei saa sajaprotsendiliselt olla kindel, et kõik läheb operatsiooni käigus hästi, sest iga looma organism on individuaalne. Samas ei saanud loomakaitse eelmisel aastal tehtud 2500 steriliseerimise ja kastreerimise kohta ühtki kaebust, et loomaarst oleks protseduuri käigus eksinud. «See näitab ka seda, et Eesti loomaarstide pädevus on piisavalt kõrge ja steriliseerimine/kastreerimine ei ole väga keeruline protseduur – see on üks lihtsamaid operatsioone üldse,» lisas Selart.

«Emastel on operatsioon keerukam kui isastel. Emastel tuleb lõigata kõhuõõs lahti ja emakas välja võtta ja operatsioon on mõnevõrra vererohkem. Isaste kastreerimine on väga lihtne protseduur – neil võetakse munandid munandikottidest välja,» kirjeldas ta kastreerimise ja steriliseerimise erinevust.

Steriliseerima ja kastreerima hakatakse loomi Selarti sõnul umbes 5-6-kuuselt, vanuse ülemine piir on aga väga individuaalne: «See oleneb looma liigist, tõust ja eripärast. Osa koeri elab näiteks 14-15-aastaseks, osa kümneaastaseks. Siin tuleb lähtuda konkreetsest loomast.»

Steriliseerimine ja kastreerimine on erinevates Eesti loomakliinikutes eri hinnaga. Loomakaitse seltsi kampaanias osalevate kliinikute hinnad kasside kastreerimisel jäävad vahemikku 16-49 eurot (250-767 krooni), steriliseerimise omad 25-79 eurot (391-1236 krooni). Koerte steriliseerimine ja kastreerimine sõltub koera suurusest. Näiteks 10-kilose koera steriliseerimise hind jääb vahemikku umbes 40-150 eurot (626-2347 krooni), 50-60 kilose koera puhul vahemikku 119-325 eurot (1861-5085 krooni). 10-kilose korea kastreerimise maksab vahemikus 30-100 eurot, 50-60-kilose koera puhul 70-285 eurot (1095-4460 krooni).

Taastumine ja muutused

«Täielik taastumine võtab aega 2-3 päeva. Siis on ta narkoosist täielikult toibunud ja kui kõik on õigesti läinud, peaks ta olema uuesti täiesti normaalne, nagu polekski midagi juhtunud. Kindlasti tuleks paar esimest päeva pärast operatsiooni oma looma tähelepanelikult jälgida,» rääkis loomakaitse seltsi juhatuse liige.

Pärast operatsiooni on Selarti sõnul pisikene oht, et loomad võivad kaalus juurde võtta, ent sealjuures ongi oluline roll just loomaomanikul, kes ei toidaks oma lemmikut üle.

«Iseloomu poolest muutuvad paljud kassid, ja eriti isased kassid palju rahulikumaks. Eestis on kahjuks niivõrd palju loomaomanikke, kes lasevad oma loomad hulkuma ja instinkti ajel tahab loom õue minna ja paljuneda. See instinkti pärast steriliseerimist või kastreerimist väheneb. Inimesed on öelnud, et loomad muutuvad palju kodulähedasemaks ja nad ei ole niivõrd agressiivsed,» rääkis ta.

Täpset ülevaadet kasside steriliseerimisest Eestis pole, ent siiski on Selarti sõnul viimaste aastate jooksul hakatud loomi rohkem steriliseerima ja kastreerima: «Inimesed saavad aru, et see on äärmiselt oluline ja vajalik just hulkuvate loomade tekke piiramiseks.» Selart tõdes kurvastusega, et kahjuks vabanetakse Eestis jätkuvalt soovimatutest järglastest julmal viisil. «On olnud inimesi, kes tõesti ütlevad, et nad soovivad oma looma kas või selle pärast ära lõigata, et nad ei peaks enam tulevikus kunagi kassipoegi või koerapoegi uputama.»

Kasside ja koerte steriliseerimise/kastreerimise kampaania kohta leiab rohkem infot loomakaitse seltsi kodulehelt.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles