Miks peab pudelivee eest nii palju maksma?
11. märts 2017, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud usuvad, et kallihinnaline pudelivesi on ka kraaniveest märksa kvaliteetsem, ent see müüt pole siiski reaalne ning maitseerinevuski on napp.
«Me peaksime pudelivett tarbides mõtlema natuke rahanumbrite peale: ainuüksi USA-s on pudelivee turuväärtus miljardeid dollareid ning väidetavalt 100 miljardit dollarit on käive kogu pudelivee müügist üle maailma,» rääkis Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Erki Lember TKTK blogis. Keskmiselt tarbitakse tema sõnul maailmas 50 miljardit pudelivett aastas.
Lember toonitas, et tegu on pelgalt pakendatud veega, mis nagu kraanivesigi tuleb maa alt põhjaveena või on puhastatud järve vesi, olenevalt regioonist. Ainuke vahe seisneb selles, et hinnavahe on tuhandekordne.
Aastatuhande turundustegu
Esimene pakendatud pudelivesi müüdi 1767. aastal Bostonis. Pudelivesi tegi tootena oma kosmilise hüppe 20. sajandil ning seegi juhtus Ameerikas.
Lember selgitas, et 70ndatel tundus enamikele inimestele pudelivee idee täiesti arulage, kuid mõningad probleemsed piirkonnad, kus põhjavesi oli reostunud, tulid suurte ettevõtete tööle kasuks ning nende kampaania kraanivee kahjulikkuse kohta tervisele kandis vilja.
Pudelivee müümisega alustasid Coca-Cola ja Nestle, kes on suuresti pudelivee väljatöötamise taga. 1977. aastal tuli Perrier Ameerikas välja eduka reklaamikampaaniaga «Earth's First Soft Drink», mis tegi pudeliveest juba igapäevatoote.
Kas vahe on maitses ja kvaliteedis?
Lemberi väitel selgus hiljutistes Saksamaal läbi viidud uuringutes, et pudelivees leidub palju rohkem kahjulikke aineid ja vee kvaliteetki on kehvem kui kraaniveel. Põhjus seisneb selles, et veepuhastusseadmed ja –tehnoloogiad on palju tõhusamaks muutunud ning tagavad suurepärase vee kvaliteedi, olgu allikaks nii põhja- kui järvevesi.
«Pimetestid on näidanud, et enamus inimesi ei tee pudeliveel ja kraanist tulnud veel mingit vahet, kuid loomulikult tarbija ise otsustab, sest maitse üle ei vaielda,» märkis Lember.
Plastikpudelis seisnud vee mõjud pole veel selged
Teine põhjus, miks pudelivett nii mõistlik tarbida ei ole, on Lemberi sõnul see, et see vesi jääb sinna pikaks ajaks seisma. Klaaspudelis seisnud veega ei juhtu pikka aega midagi, kuid asjad, mis kaua seisavad, kaotavad lõpuks oma värskuse ja muutuvad vastuvõtlikuks keskkonnale, kus neid hoitakse.
«Eriti oluline on see teema plastikpudelisse villitud veega. Ilmselt on paljud kuulnud plastifikaatorite mõjust organismile. Kui ohutu või ohtlik see meie organismile on, ei tea täpselt keegi, kuid võimalusel tuleks eelistada läbipaistvaid pudeleid,» toonitas Lember. Ta märkis, et taaskasutada ei tasu kindlasti plastikpudelit, mis on jäetud mõneks ajaks päikese kätte.
Kui palju me tegelikult peale maksame?
Lember rõhutas, et mõtlemapanev on ehk see, et pudelivee puhul makstakse suures osas selle eest, et sama kvaliteediga vett on «sõidutatud» ühest kohast teise ning panustatud turundustegevusele.
«Eestis maksab vesi umbes 2 eurot kuupmeetri kohta ning miks peaks maksma enamasti sama kvaliteediga vee eest ligi 1000 korda rohkem? Palju on räägitud vee maitseomadustest, kuid siinkohal võikski inimesi üles kutsuda teha endale kodus väike pimetest, sest nii saab ise objektiivselt otsustada, millise vee hinna ja kvaliteedi suhe on õigupoolest parim,» soovitas Lember.