Säästunipid, millega inimesed siiski eksivad

Säästunippe leidub tohutult, ent igaüht ei pea ka puhta kullana võtma. Pigem tasuks valida soovitused, mis panevad sind rahaasjades pingutama, ent on ka reaalselt sinu eluviisiga sobivad. Reader’s Digest pani kokku nimekirja viiest säästunipist, mis tunduvad alguses hea investeeringuna, ent mõne aja möödudes osutuvad siiski raha röövivaks.

Lähed kampaaniapakkumiste õnge. Raske on vastu panna pakkumistele stiilis «osta üks, saad teise tasuta/poole hinnaga». Esiteks tundub, et säästad sellega oluliselt, teisalt saad justkui ühe toote pealekauba. Siiski tuleks endalt küsida, kas ka ühe tasuta toote pärast peab seda hinda maksma ning kas toodete järele on reaalne vajadus. Kui kampaaniaga pakutakse näiteks kaht paari jalanõusid, siis tee selgeks, kas mõlemad meeldivad sulle, kas hakkasid mõlemaid kandma, kas hetkel on oluline kulutada just sellele pakkumisele või leiaks ka mujalt sarnase toote.

Teed kriisikonto, ent unustad mõelda tulevikule. Finantsekspertide soovitusel võiks  ootamatute kulutuste või õnnetusjuhtumite tarbeks olla inimesel ideaalis umbes kuue kuu jagu sääste. Samas rõhutavad nad tungivalt, et hakkaksid mõtlema ka pensionipõlvele. Seega ei ole mõistlik panna kogu oma energiat n-ö kriisikontole ning sealjuures tulevikku unustada – viimane tuleb nagunii, ent kui veab, siis ei peagi näiteks õnnetusjuhtumi näol suure väljaminekuga silmitsi seisma. Seetõttu tuleks koostada näiteks viisaastakuplaan, kuhu arvestad sisse nii raha ootamatute kulutuste tarbeks kui ka midagi pensionipõlveks.

Valid alati odavaima toote. Soodsaid tooteid ostes säästad raha küll hetke ajel, kuid see ei tähenda, et see väike kulutus ei võiks kalliks maksma minna. Kui näed poes paarieurost panni või sama hinna eest jalanõusid, siis suure tõenäosusega on need ka oma hinda väärt ehk teenivad sind väga vähe aega. Kodutarvete, elektroonika, riiete jm osas tasub siiski valida hea hinna ja kvaliteedi suhtega toode, sest mõttetu on igal aastal endale uued jalanõud osta või mitu korda aastas odav pann välja vahetada. Lõppkokkuvõttes läheb säärastele asjadele kulutamine sulle hoopis rohkemgi maksma. See tingimus ei pruugi kehtida aga toidukaupade puhul – näiteks poe omamärgitootena müüdavad kaerahelbed või nisujahu on sama kvaliteediga nagu kallim bränditoode, mistõttu ei tasu toidukauba puhul alati kaubamärgi järgi otsuseid teha.

Ostad soodsalt suure koguse toitu, ent viskad poole sellest minema. Vahel hinnatakse poodides alla näiteks puu- ja juurviljad, mille välimus pole enam kaubanduslik, ent maitse sellegipoolest on hea. Tihti on nii kokku kuhjatud kilone kott pruuniplekilisi banaane, pehmeks muutunud tomateid vms. Kui mõne neist ostad, ent ei jõua neid ära süüa, siis tulebki lihtsalt pealt vaadata, kuidas soodsalt ostetud viljad raisku lähevad. Sama kehtib ka kampaania korras mitme kergestirikneva toote (liha, piimatooted) ostmisel. Kui oled sunnitud toidu minema viskama, pole see enam hea säästunipp. Seega hinda kindlasti, et jõuaksid võimalikult suure osa toidust ära tarbida.

Väldid arstivisiite. Seda tehakse eriti noores eas, mil raha on vähem käes. Kui aga väldid näiteks hambaarstivisiite, võib see käitumine samuti lõpuks kalliks maksma minna. Ette võib tulla olukord, mil oled sunnitud hambaarstil laskma teha mitme aasta töö, parandades mitut auku. Nii pead arsti külastama lühikese aja jooksul sageli ja korraga rohkem raha välja käima. Seetõttu peaks oma tervist hoidma kogu aeg ning mitte unustama regulaarseid iga-aastasi käike arsti juurde.