Kaheksa viisi, kuidas hooletusest kaupadele peale maksad

Don’tWasteYourMoney pani kirja mõned viisid, kuidas kulutad mõttetult oma raha ega pane seda halvemal juhul tähelegi.

Impulssostud. Poed paigutavad strateegiliselt mõned tooted (näiteks maiustused) kassade juurde, et sul tekiks järjekorras seistes kiusatus need ostukorvi visata. Kulutus ei pruugi tunduda suur, ent mõtle, kui palju võib see maksma minna näiteks ühe kuu lõikes. Järgmisel korral jäta parem müslibatoon korvi poetamata ning pane selle maksumus hoopis säästukontole.

Pudelivesi. Tundub ilmselge, ent siiski kulutab sellele raha uskumatult palju inimesi, kellel siiski korralik vesi kraanist tuleb. Pidevalt vee ostmise asemel tasuks endale hankida korduvkasutatav pudel, mida aegajalt veega täita ning miks mitte ka kontorisse, reisile ja autosõidule kaasa haarata, et mitte taaskord poest uus pudelivesi osta.

Hilinenud maksed. Mistahes teenusepakkujal on õigust küsida viivist maksete eest, millega oled hilinenud. Kõige lihtsam viis seda vältida on mitte hilineda. Selleks võta kasutusele püsikorraldus, mis teeb makseid igakuiselt automaatselt või märgi endale üles meeldetuletused. Viivised ei pruugi küll suureks kasvada, kui näiteks lähipäevil neile jaole saad, ent see on siiski raha, mida mõttetult teenusepakkujale lisaks maksad.

Tellimused ja liikmemaksud. Kui plaanis on mõistlik säästmine, siis tasuks kriitiliselt üle vaadata asjad, mis sult igakuiselt raha välja viivad. Kui sa ei jõua nii palju telekat vaadata ega jõusaalis käia, vaheta need väiksema ja soodsama paketi vastu. Samamoodi võib orki astuda näiteks mõne 30-päevase tasuta kasutusajaga arvutiprogrammi puhul. Mõni neist nõuab enne kasutusaja andmist, et sisestaksid krediitkaardi andmed. Kui sa aga pärast katseaja lõppu sellest lahti ei ütle, võib programm järjepidevalt edaspidi raha võtta nii, et ise seda ei märkagi. Seetõttu tasub enne sellistele pakkumistele jah-sõna ütlemist alati kasutustingimused läbi lugeda.

Mobiilne internet. Enamikel mobiilse interneti pakkujatel on ka kindel limiit, kui palju andmesidemahtu oma kuumakse raames kasutada saad. Kui seda ületad, pead lisa maksma. Kui vähegi võimalik, kasuta lisaks tasuta wifivõrke ning püüa jääda limiidi piiresse, et mitte igakuiselt lisaraha maksta.

Äravisatav toit. Igal korral, kui oled sunnitud pahaks läinud toidu minema viskama, viskad ühes sellega maha ka omaenda raha. Seda aitavad vältida poenimekiri ja läbimõeldud toidukorrad. Kasu on ka sellest, kui valmistad endale tööle lõuna kaasa ega osta seda poest – võibolla selle arvelt lähebki eile õhtusöögiks söödud lihatükk raisku.

Bränditooted. On teada-tuntud tõde, et näiteks kuivainete ja piimatoodete puhul ei pea jälgima tuntud kaubamärke, vaid julgelt võib osta ka sama kvaliteediga poe omamärgitooteid, mis tihtipeale on soodsamad.

Panga teenustasud. Pangad küsivad raha näiteks kiirmaksete, kontoris tehtud ülekannete, mõneti sularaha väljavõtmise eest jpm. Kui on võimalus mõned tehingud pikemalt ette planeerida ja lisamakseid vältida, siis mõtle ette ja tee seda.