Poodide nime kandvad omatooted koguvad tuntust
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
18. märts 2011, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selge enamus eestimaalastest on tänaseks kokku puutunud kaubanduskettide nime või mõnda muud nime kandvate private label ehk omatoodetega.
Private labelite näideteks on Selveris müüdavad Selveri-nimelised tooted, Rimi Rimi-nimelised tooted, Säästu nime kandvad kaubad ETK-s ning Optima Linija märgiga tooted Maximas.
Veel 2008. aastal ei teadnud kolmandik Eesti inimestest neist midagi. Tänaseks on selliseid inimesi jäänud 17 protsenti. 80 protsenti on kaupluste omatoodetega kokku puutunud.
Eesti toidutööstusi ühendava toiduliidu juht Sirje Potisepp märkis, et poodide omabrändide peamiseks eeliseks on madalam hind ja sellega ka hinnatundlikku tarbijat püütakse.
Seda, et enamik eestimaalasi on tänaseks poodide omatooteid märganud, pidas Potisepp märgiks sellest, et nende arvukus on tõusnud.
Toiduliidu andmetel on mõnes tootegrupis, näiteks piimatoodete seas private labelite osakaal Eestis juba 30 protsenti. Tõusuteel on ka poekettide nime kandvate mahlade ning leiva-saia osad.
Samuti leidub kaubagruppe, mille osas ei pea tarbijad enam oluliseks, kas tegemist on tootja nime või siis poeketi nime kandvate toodetega. Sellisteks kaubagruppideks on näiteks ketšupid ja kastmed, karastusjoogid ja köögiviljakonservid.
Andmed pärinevad TNS Emori hiljuti avaldatud jaeseire uuringust.