Karid internetiostlemisel 2: riukalik müüja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mugavad ja kiired internetiostud koguvad üha populaarsust. Veebi vahendusel mistahes kauba ostmiseks ei pea laua tagant püstigi tõusma, kaubavalik on sageli külluslikum ja hinnad soodsamad kui päris poodides. Siiski on võrgus ostlemisel mitmeid karisid, mida oleks tark teada-tunda.
Et vältida pettureid, on mõistlik sooritada veebiostud teada-tuntud kaubamajades, kelle usaldusväärsuses võib kindel olla. Ka kodumaiste veebipoodide tausta tasub kontrollida. Kui aga siiski soovite ostu sooritada mõnes vähem tuntud veebipoes, on mõned nipid oma turvalisuse suurendamiseks.
- Esmalt kontrollige, kas veebilehel lisaks müüja e-kirja aadressile toodud ka füüsiline aadress ning telefoninumber. Kõige lihtsam viis kontrollida, kas müüja ka päriselt eksisteerib – saatke klienditeenindusse kiri ja vaadake, kas saate vastuse või mitte.
- Teiseks tehke kindlaks, kas ja millised on võimalused kauba tagastamiseks ning kes tasub tagastamiskulud. Uurige ka seda, kuidas käitub kaupmees siis, kui kaup ostjani ei jõua ja kas kaubal on garantii.
- Lisaks oleks tark kontrollida interneti vahendusel müüja tausta – varasemate ostjate hinnanguid või mistahes muud infot leiate otsingumootori vahendusel kindlasti omajagu. Neljandaks uurige enne ostu sooritamist, milliseid isikuandmeid küsitakse.
- Ärge ostke veebipoest, kus lisaks krediitkaardiandmetele küsitakse näiteks pangakonto numbrit või isikukoodi. Eesti veebipoodides pangalingi vahendusel tasudes ei tohi küsida ostjalt muud, kui vaid seda, millises pangas soovitakse maksta.
- Krediitkaardiandmeid sisestades tuleb jälgida, et veebilehe allservas oleks tabaluku kujutis ja aadressi alguses seisaks https://….«S» aadressi lõpus näitab turvalist salastatud andmesideühendust.