Kaheksa toidumüüti, mida inimesed ikka veel usuvad

Munad ei tee paksuks ega ohusta suures koguses tervist.

FOTO: Panthermedia/ Vitalina Rybakova

Iga päev levib erinevaid soovitusi, mis on tervisele hea ja mis halb, kuidas oleks õigem süüa teha, toitu säilitada jne. Tõde on kusagil vahepeal ning igast sõnasabast ei pea nii konkreetselt kinni võtma.

LifeHacker reastab kaheksa müüti, millest on räägitud juba pikalt, kuid mis ei vasta siiski täies ulatuses tõele.

Puidust lõikelaud ei sobi toore liha käitlemiseks. Siin on algselt silmas peetud seda, et lihamahlad satuvad lõikamise käigus lõikelaua mikropragudesse ning jäävad sinna baktereid meelitama. Selle asemel on soovitatud kasutada plastikust lõikelauda. Tegelikult ei olene see sugugi lõikelaua materjalist, vaid lõppkokkuvõttes sellest, kui ettevaatlik toore liha käitlemisel oled ja kui hoolikalt mistahes lõikelaua pärast puhtaks pesed. Kuna plastikust lõikelaua sisse tekivad täpselt samamoodi mikropraod, siis ei ole sellel mingit eelist puidust lõikelaua ees. Küll aga võiks jälgida reeglit, et liha jaoks olgu üks ning näiteks juurviljade jaoks teine lõikelaud.

Soola lisamine kiirendab toidu keemisprotsessi. Seda on korranud nii kodukokad kui ka professionaalid, et soola lisamine vette muudab selle keemistemperatuuri ning kiirendab seega keemist. Sisuliselt pole see isegi vale, kuid on siiski vääriti mõistetud – sellise keemilise reaktsiooni saavutamiseks peaks vette lisama suures koguses soola, mis peaks ka sama kiiresti lahustuma. Soola lisamise puhul vastab siiski tõele vaid väide, et see rikastab toidu maitset.

Madala rasvasisaldusega toidud on tervisele head. Siiski oleneb rohkem see, milliste rasvadega on tegu. Liiga vähe ega liiga palju pole kumbki hea variant. Madala rasvasisaldusega toodete (näiteks piimatoodete) puhul kipub olema aga nii, et vähendatud on häid, mitte halbu rasvu ning selle arvelt lisatud maitse tugevdamiseks juurde suhkruid. Olgu öeldud, et heade rasvade poolest on rikkalikud pähklid, seemned, avokaado, mereannid, kookosõli ja isegi tume šokolaad (alates 80-protsendilise kakaosisaldusega). Nende arvelt ei pea väga kokku hoidma, kuid kindlasti ei peaks ka liialdama.

Piimatooted on luudele head. Luid tugevdab siiski kaltsium, mitte üks konkreetne toiduainetegrupp. Kaltsiumi leidub lisaks piimatoodetele tumerohelistes köögiviljades (näiteks spinat). Samuti on luude tervisele olulised D- ja K-vitamiin ning magneesium. Kui K-vitamiini leidub samuti rohelistes juurikates, siis piimatoodetes see-eest mitte. Magneesiumi poolest on aga rikkalikud mandlid, pähklid ja kaerahelbed. Seega ei tuleks piirduda piimatoodetega, vaid tarbida toiduga ka muid kasulikke vitamiine.

Päevas peaks jooma kaheksa klaasi vett. Müüt sai kõlapinda arstide soovitusest, kes tahtsid, et inimesed jooksid rohkem vett magusate jookide asemel. Siiski pole täpset soovitust, palju peaks päevas vett jooma. Kaheksa klaasi vett ei pruugi olla nõuanne, mida peaks ühtaegu järgima 50-kilone naine ja 100-kilone mees. Levinum kehakaalupõhine soovitus on juua keskeltläbi 30 milliliitrit vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. 50-kilose naise puhul on see 1,5 liitrit ja 100-kilose mehe puhul kolm liitrit. Toitumine ja vedelikuvajadus on aga individuaalne ning esmalt tuleks end siiski harjutada jooma vähemalt liiter vett päevas, seejärel kaks jne.

Munade söömine lööb kolesterooli lakke. Munad pole ainuke kolesterooliallikas, mistõttu ei pea neid otseselt kartma. Kõrge kolesteroolitase võib olla ka inimesel, kes mune ei tarbi. Kolesteroolitaset mõjutab küllastunud rasvhapete ja transrasvade tarbimine. Esimest on aga munades suhteliselt vähe ning transrasvu üldse mitte. Seega ei pea muna kõrget kolesterooli kartes kohe menüüst välja jätma.

Liha kõrvetamine sulgeb selles mahlad. Levinud on arvamus, et kui liha pealispinnad kiirelt suurel kuumusel ära pruunistada, siis ei pääse lihamahlad sellest välja jooksma. Tegelikult seisneb trikk siiski mõõdukas küpsetamises ja pärast seda tuleb lasta lihal veidi aega puhata. Lihamahlad võivad kaduma minna hoopis siis, kui kahvel ja nuga kohe lihatüki sisse lüüa.

Ära söö pärast teatud kellaaega. Siin on enim levinud soovitus mitte süüa pärast kella kuut õhtul. Rohkem oleneb aga sellest, mida ja kui palju päeva jooksul tarbid. Pelgalt mingi kellaaja jälgimine ei tee kedagi saledamaks. Samuti ei pea ennast piinama siis, kui käid õhtuti trennis ja söömine lükkub hilja peale. Et ainevahetus ei aeglustuks ning seedimine ei jääks päris öösse, siis tarbi pärast õhtust trenni kerge eine.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles