Soomes lund rookinud Eesti mehed said vahendajatelt petta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 40 töötule Eesti mehele lubati Soomes lumekoristustööd, head palka, tasuta elamist ning kord kuus tasuta laevapiletit Tallinna. Kuid lubadused jäidki lubadusteks ja petta saanud mehed tõid palga asemel koju hoopis võlad.
Kolmel mehel lõi pähe mõte hakata Soomes raha teenima, vahendas Reporter.ee. Tööks oli katustel lume rookimine, aga mehed ise katusele ronida plaaninud – nemad olid ettevõtjad ja organiseerijad, vahendas Kanal 2 uudistesaade Reporter.
Ühest sai neile tööjõu värbaja Eestis. Tema sõnul olid mehed esimesel kokkusaamisel Tallinna ühes kohvikus väga viisakad: «Nad tulid perega - lapsed, abikaasa oli kaasas. Mul ei tule pähegi mõte, et see mees nüüd hakkab «üle viskama»... Nende sõnad olid: «Me pole mingid üleviskaja-mehed, meil on pere, laps. Me oleme ka vanglas olnud, me teame, mis sellise asja eest tehti…»,» rääkis ta, kes on ka ise vanglas olnud.
Mees pani kuulutuse ajalehte Soov ja töölesoovijaid hakkas tulema. Ta leidis kokku üle 40 noore tööhuvilise ja sõlmis nendega töölepingud. Tema firma nimi on Blasko OÜ, asukohaga Keilas.
Tunnitasu oli Soomes 7 eurot, millest 1 euro tuli maksta talle vahendamise eest. Esimene tunne, et raha ei maksta, tekkis meestel kahe nädala pärast.
«Helistasime, et kuule, meie enne tööle minema ei hakka, kui me pole palka näinud. Mida me teeme siin tasuta tööd?» rääkis petta saanud tööline Lauri. Mees oli tõdenud, et raha pole ja palunud meestel edasi Soome jääda, kuni raha saab.
«Lõpuks tuli esimene mees sinna, me ütlesime talle, et anna meile praamisõidu raha ja kahte autosse kütust - meie läheme Eestisse ära. Ta tegi seda, pani mõlemasse autosse 50 euro eest bensiini, nii et saime jeeli-jeeli siia Tallinnasse. Need, kes olid kaugemalt, pidid ise vaatama, kuidas edasi koju said,» rääkis Lauri.
Kui Jevgeni oli töötajatega lepingud sõlminud, siis meestel temaga mingit lepingut aga polnud. «Nad ütlesid, et teeme sinuga lepingu homme, nädala pärast, küll me teeme!» märkis mees.
Kõik Soome vahendatud katuserookijad olid lõpuks palgast ilma ja kuskilt seda raha ei paistnud. «Minul on õhus kuskil 600-700 eurot,» rääkis Lauri.
Osa töömehi ei saanud aga Soomes lubatud töödki: «Kui kohale jõudsime, siis istusime seal kaks nädalat ilma tööta,» sõnas Aron. Oma sõnul helistas ta sealt iga päev töövahendajale, kes andis alati lootust tööd leia ja veeretas vastutust tundmatute meeste kaela. Lõpuks visati ta Soome korterist välja.
Raha liikumine segane
Vahendajale olid mehed rääkinud, et raha laekub tema firmale, kes kirjutab Soome tellijale arved välja. VVahendaja väitis aga Reporterile, et tema on kõik palgarahad palkajale andnud. «Vahendajate kaudu läheb see edasi, nemad ajasid ise asju, minu vastu tal mingeid pretensioone pole.» Tõestust – näiteks raha üleandmise akti – pole.
«Kas ta väidab, et tema pole üldse palka maksnud või?» imestas Reporteri helistamise peale mees. «Ma olen vahendanud saadud söögiraha töölistele. Palgast ei tea ma üldse mitte midagi. Meie ei saa lubada mitte midagi – kuna, mis palka saab - see on kõik vahendaja organiseeritud, tema majandas täiesti rahaga,» kinnitas ta.
Kui aga talle helistasid töömehed, rääkis ta hoopis võlgadest ja sellest, et on raha mehele juba ammu ära andnud. «Sa tahad öelda, et tema käes on raha ja peame temalt raha küsima?» päris töömees. «Kindlasti,» vastas seepeale mees. Kui aga kõnesse sekkus seda pealt kuulanud teine mees, muutis ta meelt ja hakkas rääkima hoopis sõidurahast ning sellest, et raha on andnud teised mehed. Vaidlus telefonis läks väga ägedaks.
Kui teine mees rääkis kaamera ees, et teda on petetud, siis üks pehme koht oli ka tema enda tegutsemises. Nimelt õnnestus tal töölesoovijatelt sisse nõuda tööohutuskaartide raha 50 kuni 100 eurot. Töötajatele oli aga teadmata, et neid kaarte pole tal neile kuidagi võimalik vormistada – tööohutuskaardi peab iga mees endale ise tegema, läbides kursuse ja tehes eksami. See maksab 96 eurot. «See ei olnud pettus. Oli kokku lepitud, et osa läheb palgast maha. Ma ei kulutanud raha ära,» väitis ta.
4,5 aastat oma tegude eest vanglas istunud mees tunnistab, et pole olnud ingel, kuid tahab nüüd ausalt tööd teha, kuid teised ei lase seda.
Vandeadvokaat Jüri Sirel soovitas petta saanud töömeestel pöörduda töövaidluskomisjoni, mis on odav ja kiire lahendus, sest see annaks neile otsuse, mille alusel tööraha sissenõudmist alustada.