«Asendasin tükk aega haiguslehel olevat kolleegi. Hiljem sain teada, et mulle maksti selle töö eest vähem kui mu kolleegile. Kas tööandja oleks pidanud mulle maksma sama palka?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Lugeja küsib: kas kolleegi asendajale on lubatud maksta väiksemat palka?
10. aprill 2017, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes võivad töötaja ja tööandja omavahel sobivas töötasu suuruses kokku leppida. Oluline on, et töötasu vastaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale ning tööandja järgiks võrdse kohtlemise põhimõtet.
Võrdse kohtlemise eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest näiteks rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, soo või seksuaalsete sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise nõuded töösuhetes laienevad ka perekondlike kohustuste täitmisele, sotsiaalsele seisundile ja töötajate huvide esindamisele või töötajate ühingusse kuulumisele, keeleoskusele või kaitseväeteenistuse kohustusele. Eelpool nimetatud põhjustel diskrimineerimine on keelatud nii töölepingu sõlmimisel, kokkulepete tegemisel, töötasustamisel, edutamisel, töösuhte ülesütlemisel jne.
Seega ei tohi töötasu suurus olla diskrimineeriv, vaid peab tulenema objektiivsetest asjaoludest (töö sisu, tööülesanded, oskused, kogemused, töö tegemise kiirus ja kvaliteet, staaž jne) ning olema põhjendatud. Kui töötasude erinevus ei ole diskrimineeriv ning on põhjendatud, kuid töötajat makstav töötasu ei rahulda, tuleb töötajal palgatingimuste läbirääkimiseks tööandja poole pöörduda.