Iga kümnes töövõtja ei usu täiendõppe vajalikkusesse
11. aprill 2017, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CV Keskuse küsitlusest selgus, et kaks kolmandikku töövõtjatest on aasta jooksul end õpingutega täiendanud. Mitteõppimise põhjusena mainitakse raha- ja motivatsioonipuudust, sest ligi kümnendik küsitletuist peab end piisavalt kvalifitseeritud.
«2387 töövõtjat kaasanud küsitlusest selgus, et suur osa töötajatest mõistab juba täna vajadust oma teadmisi täiendada – kaks kolmandikku vastanutest oli viimase aasta jooksul iseseisvalt juurde õppinud, osalenud koolitusel või õppis uuringus osalemise ajal,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Täiendõppe vajadus on tema sõnul hoogsalt kasvamas, sest tehnoloogia kiire areng ja sellega kaasnev automatiseerimine on ümber kujundamas mitmeid töökohti. Veel joonistus selgelt välja ka see, et mida madalam on inimese haridustase, seda vähem tunnetab ta õppimisvajadust. Nii polnud kõrghariduseta vastanuist viimasel aastal õppinud 40,7 protsenti ja põhiharidusega vastanuist 45,5 protsenti.
7,8 protsenti vastanuist hindas end juba piisavalt kvalifitseerituks või ei pidanud lisaõpet vajalikuks. Kesk- ja keskeriharidusega vastajate hulgas oli see näitaja 10,3 ja põhiharidusega vastajatel 14,4 protsenti.
Auväärti arvates on ükskõikne täiendõppesse suhtumine ohtlik tendents, sest tehnoloogia kiire areng ohustab ka madalamat haridustaset nõudvaid ametikohti, kus enese täiendamisest võiks olla palju kasu.
«Hiljutises CV Keskus.ee uuringus leidis kaks kolmandikku enam kui tuhandest küsitletud tööandjast, et töötajate leidmise peamine takistus on just puudulikud ametialased teadmised ja oskused. See näitab juba täna suurt lahknevust töövõtjate teadmiste ja tööandjate ootuste vahel,» rääkis ta. Auväärt lisas, et töövõtjatel peab olema võimalus ja valmisolek juurde õppida, kuna üksnes koolist saadud teadmised ja oskused ei ole tööturul edu saavutamiseks enam piisavad.
Samas tunnistas 15,2 protsenti osalenuist, et neil ei ole õpinguteks raha ning tööandja ei ole valmis nende õpingute eest tasuma.
Valdkonniti olid aasta jooksul kõige vähem koolitustel osalenud ja juurde õppinud transpordi- ja logistika- (46,5 protsenti), ehituse- ja kinnisvara- (42,6 protsenti) ning tööstus- ja tootmissektori (41,2 protsenti) töötajad. Enim osalesid koolitustel juhid (54,9 protsenti) ja finantsvaldkonna töötajad (52,8 protsenti).