Pepsi, Adidas ja McDonald’s: kuidas said tuntud brändid oma nime?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AFP/CHRISTOF STACHE

Populaarsed kaubamärgid ümbritsevad meid igal sammul tänaval, poes ja reklaamides, kuid sõnamäng nii mõnegi nime taga on salapärane.

Pepsi. Pepsi looja Caleb Davis Bradham tahtis tegelikult saada arstiks, kuid pere kehvade võimaluste tõttu lahkus ta meditsiinikoolist ning temast sai selle asemel apteeker, vahendab Business Insider. Tema loodud esimene karastusjook kandis nime Brad’s Drink ning oli segu suhkrust, veest, karamellist, sidrunist ja muskaatpähklist. Ta nimetas selle ümber alles kolm aastat hiljem Pepsiks sõna «düspepsia» järgi, mis tähendab seedehäireid. Bradham uskus, et Pepsi aitab nimelt seedimist kiirendada.

Google. Google’i nimi tekkis ajurünnaku tagajärjel Stanfordi ülikoolis. Google’i asutaja Larry Page pakkus välja ideid ning üheks neist oli «googolplex», mis tähendab suurimat kirjeldatavat numbrit. Google tuli aga sellest, et üks Page’i õpilastest tegi selle kirjutamisel vea.

McDonald’s. Kiirtoidurestorani asutaja Raymond Kroc müüs omal ajal hoopis miksereid ning kohtas töö käigus vendi Dick ja Mac McDonaldit, kellele kuulus San Bernardino nimeline burgerikoht Californias. Vennad ostsid Krocilt mitmeid seadmeid ning viimane oli nende toidukohast nii vaimustuses, et hakkas nende mänedžeriks ja lõi Ameerikas veel mitu frantsiisi. Aastaid hiljem ostis ta ka õigused McDonaldi nimele.

Adidas. Arvatakse, et see on akronüüm väljendist «All Day I Dream About Soccer» (Iga päev unistan vaid jalgpallist - toim.). Nii see siiski pole. Kaubamärgi looja Adolf Dassleri sõnul koosneb selle nimi hoopis tema hüüdnimest Adi ning tema perekonnanime kolmest esitähest Das.

Rolex. Uhke kellafirma looja Hans Wilsdorfi soov oli, et selle nime poleks raske hääldada ühelgi rahvusel. Tema peas valmis sadu nimesid, kuid ükski neist ei tundunud see õige. Nimi sündis lõpuks õige kergelt - ühe hobuvankriga sõidu ajal Londonis tundis Wilsdorf, nagu oleks keegi selle talle lihtsalt kõrva sosistanud.

Zara. Rõivaketi omanik Amancio Ortega nimetas selle esialgu Zorbaks 1964. aasta filmi järgi «Zorba the Greek» (kreeklane Zorba - toim.). Kui ta avas 1975. aastal esimese poe La Corunas Hispaanias, selgus, et selle läheduses asub ka samanimeline baar. Baariomanik tuli talle rääkima, et samanimeline pood ja baar on segadusttekitavad, mille peale oli Ortega sunnitud poeketi nime ära muutma. Sellest sai võimalikult ligilähedane variant Zorbast – Zara.

Ikea. See pole mingisugune rootsikeelne sõna, vaid tähistab kombinatsiooni selle looja Ingvar Kampradi initsiaalidest (IK) ning talu ja küla nimedest, kus ta lapsena aega veetis – Elmtaryd (E) ja Agunnaryd (A).

Starbucks. Kohvikuketi üks asutajatest, Gordon Bowker on rääkinud, et ettevõte sai nime Moby Dick raamatu tegelase järgi. «Selleks on Melville’i hea sõber Starbuck,» sõnas ta.

GAP. Riidepoodide keti nimi viitab pelgalt generatsiooni erinevusele täiskasvanute ja laste seas – nagu tähendab selle ingliskeelne vastegi lünka või vahet.

Häagen-Dazs. Populaarne jäätisefirma kuulub juudina Poola rännanud Reuben Mattusele, kes pani jäätisele nime viidates oma austusele taanlaste vastu. «Ainuke riik, mis juute Teise maailmasõja ajal vähegi säästis, oli Taani, seega panin ettevõtte nimeks väljamõeldud taanipärase väljendi. See ei tähenda õigupoolest mitte midagi ja on mõeldud vaid tähelepanu saama, eriti koos täpitähtedega.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles