Kaheksa igapäevast asja, mis leiutati juba 70ndatel

Triipkood.

FOTO: Vladimir Godnik/picture alliance / moodboard

70ndad olid maailmas üsna murranguline periood, sest just siis leiutati mitmed olulised tehnoloogiavidinad, mida kasutame tänagi, kuid oleme neid tohutult edasi arendanud.

Entrepreneur sait teeb ülevaate asjadest, mis leiutati juba 70ndatel, kuid need saavutasid laiema leviku ja oma populaarsuse mujal maailmas, sealhulgas Eestis alles tükk maad hiljem.

Flopiketas, 1971. aasta. Veel ammu enne pilveteenust ja mälupulka oli oluline saavutus flopiketas, mis andis andmete säilitamise võimalusele toona stardipaugu. Flopi töötas välja IBM tehnoloogiafirma.

E-kiri, 1971. või 1978. aasta. Veel tänagi on vaidlus selle üle, kes on tegelik e-kirja leiutaja. 1971. aastal lõi programmeerija Ray Tomlison tekstipõhise sõnumivahetusprogrammi ettevõtte arvutite vahel, kasutades ARPANET võrku ning @-märke. Teine lugu kuulub indialasest Shiva Ayyaduraile, kes enda väitel töötas Newarki meditsiinikoolis 1978. aastal välja elektroonilise sõnumivahetusplatvormi. Ayyaduraile kuulub siiski sõna «e-kiri» loomisõigus, kuigi tänaseni pole teada, kumb neist e-meilide vahetamise käima lükkas.

Mobiiltelefon, 1973. aasta. Esimese mobiiltelefoni valmistas Motorola. See kaalus terve kilo, oli ligi 30 sentimeetrit pikk ning pakkus korraga 30 minutit kõneaega. Mobiili pidi laadima kümme tundi.

Triipkood, 1974. aasta. Idee töötas tegelikult juba 1949. aastal välja teadlane Norman Joseph Woodland, kes pidas seda üheks efektiivsemaks vahendiks jaemüügi ajaloos. Ta töötas morsest inspireerituna välja triipkoodi ja patenteeris oma idee kolm aastat hiljem. Selle töösse rakendamine võttis aga oluliselt kauem aega ning ettevõtetes usaldusväärsuse leidmist. Esimene triipkoodiga kaup skanniti sisse Marsh supermarketis Troy linnas Ohio osariigis. Selleks oli nätsupakk, mis on nüüd hoiul Smithsoniani muuseumis.

Märkmepaber, 1974. aasta. Uskumatult lihtsa ja efektiivse asja taga seisab osaliselt dr Spencer Silver, kes leiutas omapärase liimi, mida toona peeti ebavajalikuks. Teine teadlane Arthur Fry proovis seda aga kasutada paberite kokkukleepimisel, sest tema lauluraamatu lehed ei püsinud kuidagi koos. Nende asjaolude kokkulangemisel sündiski märkmepaber.

Ruubiku kuubik, 1974. aasta. Selle looja Erno Rubik kasutas algselt seda hoopis selleks, et selgitada oma õpilastele ruumilisi kujundeid. Toona polnud mehel aga aimu, et sellest saab nõnda populaarne mänguasi. Tänaseks on neid müüdud maailmas üle 350 miljoni.

Digikaamera, 1975. aasta. Esimese digikaamera valmistamise au kuulub Kodakis töötanud insenerile Steven Sassonile. Kaameraga sai teha 0,01-megapiksliseid mustvalgeid fotosid. Ühe pildi tegemine võttis aega umbes 23 sekundit.

Kassettpleier, 1979. aasta. Kui täna saab muusikat kuulata juba mitmetest seadmetest ning levitada kiiremini kui varem, siis aastakümneid tagasi oli kõva sõna hoopis Sony Walkman pleier, mis töötas kahe AA-patareiga. Kui algselt ennustati, et seda müüakse 5000 tükki, siis tegelikult tõusis selle populaarsus taevasse ning juba esimese kahe kuuga oli müüdud ole 50 000 Walkmani.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles