Kuidas saada lahti aias pesitsevatest sipelgatest?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suutesse kottidesse on tõstetud sipelgapesa, et see ebasobivast kohast paremasse ümber kolida.
Suutesse kottidesse on tõstetud sipelgapesa, et see ebasobivast kohast paremasse ümber kolida. Foto: Egert Kamenik

Praegu on sipelgad veel talveunes, ent lume sulamisega ning soojemate ilmade saabumisega ärkavad esimesed vanemad sipelgad üles ning hakkavad ringi toimetama.


Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja sipelgateadlane Ants-Johannes Martin selgitas Vikerraadio saates «Huvitaja», et sipelgad kolivad tihtipeale inimeste juurde elama just seetõttu, et inimesed loovad sipelgatele soodsa elukeskkonna. Sipelgad ei armasta kõrget rohtu ja heina ning aias mahaniidetud muru on nende jaoks ideaalne elupaik.

«Kui sipelgad kolivad teie aeda ja teevad sinna oma rajad, pole häda midagi. Aga kui nad ehitavad juba kuhugi vundamendi äärde pesa, siis näidake sipelgatele koht kätte – see on minu territoorium, teil ei ole õigus siia tulla,» rääkis Martin.

Sipelgateadlane soovitas väikese pesa välja kaevata ning see viia tagasi sinna, kust sipelgad tulid. Väike pesa on umbes viie sentimeetri kõrgune ja 10-15 sentimeetrise läbimõõduga. «Kui te nii teete, siis sipelgad saavad aru ja nad ei roni enam tagasi. Aga kui te nendest välja ei tee ja neil elu kibedaks ei tee, siis hakkab pesa kasvama,» möönis vanemteadur.

Vundamendi äärde ja kõnnitee plaatide alla roninud mullamurelaste tõrjeks tuleks esimese asjana kasutada repellente. Kõige efektiivsem viis sipelgatest lahti saamiseks kui pesa on alles väike, on see, kui võtta kõnniteeplaat üles ja kaevata sealt pesake välja. Lisaks tuleks ka mõned ümbritsevad plaadid maast lahti võtta ja eemaldada ka nende alt pesa jäänused.

Enne mulla või liiva tagasipanemist soovitas Martin raputada plaatide alla tubakatolmu: «Kiht mulda, tubakatolm, kiht mulda, tubakatolm. Uskuge mind, te olete ühe korraga neist lahti saanud.» Tubakatolm sipelgaid ei tapa, ent muudab elukoha ebameeldivaks. «Ja need üksikud sipelgad, kes sinna on jäänud, lasevad juba ise jalga,» lisas ta.

Mehe sõnul on olemas ka igasuguseid muid sipelgatõrjevahendeid ja –mürke, ent kõige paremaks tõrjeks pidas ta siiski pesa eemaldamist ja looduslike tõrjevahendite kasutamist. Keemilisi tõrjevahendeid võib kasutada ainult mullamurelaste ja raudsikute tõrjeks, kes ei ole looduskaitse all. Näiteks metsakuklasi ei tohi mürkidega tõrjuda, neil tuleb pesa välja kaevata ja uude kohta viia.

«Kui pesa on väga suur, siis sellise pesa ümberasustamine on väga töömahukas. Näiteks ühe pesa ümberasustamine võttis meil aega kaks suve ja pärast esimest ümberasustamist tegime veel kümme järelsiirdamist,» kirjeldas Martin ning lisas, et nad on leidnud isegi selliseid pesasid, kus sipelgad on vallutanud terve sauna ja pesa ulatus kuni saunalaeni.

Sipelgad on hästi kohastunud Põhjamaade temperatuuri ja oludega. Hoolimata sellest, kui külm talv ka poleks, ei sea see sipelgaid ohtu. Sipelgauurija sõnul taluvad sipelgad ka kuni 20 kraadist külma, ent kui pesad on kaetud paksu lumega, siis ei lange pesas temperatuur kunagi nii madalale. Põhiosa sipelgatest elavad maa sees talvituskambrites, kus ei lange temperatuur mitte kunagi alla nulli vaid püsib ühe kuni kolme soojakraadi piires.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles