Kommentaar: Erik Karu pakutavad teemandid investeerimiseks ei kõlba

Lihvitud teemantid.

FOTO: Pyotr Zuyev/Pyotr Zuyev/TASS/Scanpix

Möödunud nädal teatas Armin Karu pojale, Erik Karule kuuluv ettevõte SMI, et alustas Eestis investeerimisteemantide müügiga.

«Oleme teinud teemantidesse investeerimise võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks igale inimesele, hinnad algavad paarisajast eurost ning kuller toob saadetise kohale paari päevaga,» sõnas SMI juhatuse liige Erik Karu pressiteate vahetusel.

Paraku mõnisada eurot maksvad teemandid investeerimiseks ei sobi ning pealegi ei ole investeerimiseks mõeldud teemandid, ega ka teiste investeerimiseks mõeldud vääriskivide soetamine interneti kaudu mõistlik. Õigemini on see väga halb idee.

SMI on mõned aastad tagasi alustanud ettevõte, mis on seni väidetavalt müünud kuldplaate ja hõbemünte. Väärismetallide soetamine investeerimise eesmärgiks on suhteliselt lihtne, sest nende hind on läbipaistev, mis tähendab, et selle hinda on väga lihtne jälgida ja neid kohti kus seda teha saab on päris mitmel pool – näiteks Tavidi koduleheküljel.

Kulla hinda saab vaadata ka Postimehe välismajanduslehekülje ülaribas.

Teemantide hindu on leida tunduvalt keerulisem ja tasuta pole saada praktiliselt mitte kusagiltki. Seega, SMI kodulehel toodud hindade kohta ei suuda mitte keegi öelda, kui palju need nn maailmaturust erinevad. Pealegi, erinevalt naftast ja väärismetallidest ei olegi teemantidel baasihinda (benchmark), mida võiks nimetada maailmaturuhindadeks. Avalikult kättesaadavaid hindu teemantide kohta saadaval ei ole. Kõige adekvaatsemat hinnainfot saab teemandikaubanduse portaalist Rapaport.com, kus kord nädalas ilmuvad hinnaraportid maksavad 50 dollarit. Sealt saab kõige paremat infot ja ka analüüse ning uudiseid teemandikaubanduse kohta.

Investeerimise eesmärk on vara kasvatamine kas rahavoogudelt (dividendid, üüritulu) või vara kallinemiselt. Teemandid rahavoogu ei tekita, mis tähendab, et investorid ootavad, et vääriskivi hind peaks tõusma. Tõsi, vääriskividesse investeerimise eesmärgiks ei peakski olema mitte niivõrd hinnatõusu pealt teenimine, vaid vara väärtuse säilimine.

Olenemata eesmärgist, peaksid investeerimiseks mõeldud teemandid vastama järgmistele kriteeriumidele – hind peab olema läbipaistev, turg peab olem likviidne ehk vääriskivi peab olema lihtne tagasi müüa, kivil peaks olema kindlasti kvaliteedisertifikaat ning lisaks peaks võtma ka ekspertarvamuse kolmandalt poolelt.

Üldiselt soovitatakse investeerimiseks soetada ümar- ehk briljantlihvis teemante kaaluvahemikus 1,01 kuni 1,49 karaati (üks karaat on 0,2 grammi) kõige kõrgemate kvaliteedinäitajatega (värvus, puhtus, lihvi kvaliteet).  Juhul, kui luuakse investeerimisteemantide portfelli, siis võiks soetada ka kive kaaluvahemikus 0,51 kuni 1,00 karaati ning  kuni viiekaraadilisi kive.

Kui vaadata SMI kodulehel pakutavaid teemante, siis momendil pakutakse seal 20 erineva suuruse ja kvaliteediga kivi. Kaalu poolest ei vasta nendele kriteeriumidele mitte ükski (läbi häda ehk siiski neli), värvi kvaliteedisoovitusele ei vasta neli, ja puhtuse kvaliteedile ei vasta kaheksa kivi, nende hulgas kõik 0,50 ja üle selle kaaluvad teemandid. Lihvi kvaliteedi kohta (briljandi proportsioonid, sümmeetrilisus, vöö paksus, poleerimise kvaliteet) pole müüdavatel teemantidel toodud sõnagi.

Väga oluline on teada vääriskivi ostu ja müügihinna vahet (spread) – kui palju sa saad kivi eest kui müüd selle samal päeval tagasi. SMI kodulehel on tagasiostu kohta öeldud vaid, et tehakse pakkumine. Sellisest teadmisest kindlasti ei piisa.

Investeerimiseks pole soovitatav SMI-st teemante osta. Juhul kui soovite vääriskivi soetada ehtesse istutamiseks, siis võib see kõne alla tulla, sest väidetavalt on neil ehtsust kinnitavad sertifikaadid olemas. Oht on siiski, et maksate selle eest võib olla liiga kõrget hinda, aga vääriskivi puhul maksate niikuinii peamiselt emotsioonide eest.

Investeerimiseks ei maksaks sealt teemante osta aga mitte mingil juhul.

Artikli autor on diplomeeritud gemmoloog.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles