Uuring: Eesti inimesed eelistavad kasutatud asjade ostmist vältida

Kasutatud riiete pood Humana.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti inimesed väldivad kasutatud asjade ostmist rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt ja seda peamiselt kasutatud asjade kvaliteedi, kehvema väljanägemise või ka teiste inimeste arvamuse tõttu, selgub Eurobaromeetri värskest ressursside kasutamise efektiivsuse uuringust.

Ligi kaks kolmandikku ehk 65 protsenti Eesti inimestest ei osta kasutatud asju, sest kahtlevad nende kvaliteedis. Sellega on Eesti Euroopa Liidus kuuendal kohal.

Euroopa Liidus väldib kasutatud asjade ostmist kvaliteedi tõttu 58 protsenti inimestes. Kasutatud asjade üldise turvalisuse ja ohutuse pärast tervisele muretsevad Eesti inimesed aga Euroopa Liidu keskmisest vähem, sest see näitaja on Eestis 45, ja Euroopa Liidus keskmiselt 50 protsenti.

Kasutatud asjade kehvem väljanägemine võrreldes uutega on Eesti inimestele väga oluline põhjus neid mitte osta, sest selles osas on Eesti 38 protsendiga Euroopa Liidus kolmandal kohal, eespool on vaid 41 protsendiga Suurbritannia ja 53 protsendiga Iirimaa. Euroopa Liidus leiab keskmiselt 25 protsenti küsitletutest, et kasutatud asjade kehvem välimus on põhjus neid mitte osta.

Ka teiste inimeste arvamus on Eesti inimeste jaoks kasutatud asjade ostmisel olulisem, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Nimelt ei osta seitse protsenti Eesti inimestest kasutatud asju seetõttu, et kardavad teiste halvakspanu ja Euroopa Liidus on Eesti sellega viiendal kohal. Euroliidus keskmiselt väldib kasutatud asjade ostmist teiste arvamuse tõttu viis protsenti inimestest ja Rootsis vaid üks protsent, mis on ka kõige väiksem näitaja.

Eurobaromeetri uuring ressursside kasutamise efektiivsusest Euroopa Liidus viidi läbi käesoleva aasta jaanuaris ja igast riigist vastas küsimustele 1000 15-aastast ja vanemat inimest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles