Postimehele kirjutas lugeja, kes tundis muret, et liikluskindlustuse hinnad on järjest suuremaks läinud.
Lugeja küsib: kas kõik liikluskindlustused on korraga hindu tõstnud? (5)
8. mai 2017, 19:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen olnud igati eeskujulik liikleja. Teen tööd taksojuhina ja kui ei saa kindlustada normaalse hinnaga (20–30 eurot) kuus, siis pean tegevuse lõpetama,» kirjutas lugeja. «Kui eelnevad kuus kuud olid hinnaga 20 eurot kuus, siis nüüd on hinnad tõusnud 10-30 korda?»
Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul ei ole üldist järsku hinnatõusu olnud. «2016. aastal oli keskmine liikluskindlustuse makse 112 eurot aastas. See on seitse protsenti suurem, kui 2015. aastal. 2017. aasta esimesed kuud ei ole ka järsku hinnatõusu toonud,» sõnas Piirsalu ja lisas, et sujuv ja mõistlik kindlustusmakse suurenemine on toimunud, sest ka hüvitised suurenevad – kahjusid on olnud rohkem ning kahju summad on olnud varasemast suuremad.
«Sellisel taustal on loomulik, et teenusepakkujad otsivad lahendusi, mis võimaldavad konkreetselt liikluskindlustuses tulevikus veidigi kasumit teenida,» märkis Piirsalu. « Muu hulgas tähendab see, et üritatakse selgemalt ja täpsemalt «sihtida», grupeerides erinevad riskigrupid vastavalt kahjustatistikale igas konkreetses riskigrupis detailsemalt.»
Piirsalu tuletas meelde, et igal kindlustusandjal on vaba voli konkurentsitingimustes pakkuda sellise hinnaga teenust nagu tema konkreetselt õigeks peab. «Kui keegi konkreetne isik satub teenuse hinnastamisel sellisesse riskigruppi, et hinnatase tõuseb, võib eeldada, et on mingid kriteeriumid, mille alusel on ta sellisesse riskigruppi arvatud,» sõnas ta ja lisas, et samuti võib hinnatõusu põhjuseks olla ka lihtsalt kindlustusteenuse kahjumlikkus.
Iga kindlustusandja hindab potentsiaalse kindlustusvõtja tõenäosust sattuda liiklusõnnetusse. Piirsalu sõnul võivadki mõnel konkreetsel kindlustusvõtjal talle osutatava teenuse hinnad tõusta märkimisväärselt, kui kindlustusrisk konkreetses riskigrupis on kahjustatistikale tuginedes osutunud suuremaks, kui varem arvati. «Aga see ei tähenda, et selline oleks areng Eesti liikluskindlustuse turul üldiselt,» kinnitas Piirsalu.
Samas ei pruugi hinnatõus tähendada tingimata seda, et kindlustusvõtja on hiljuti sattunud liiklusavariisse. «Põhjus võib olla ka mingite kriteeriumite alusel suurema kindlustusriskiga gruppi arvamises, aga siin on igal kindlustusandjal vabadus ise otsustada, kuidas ta oma teenust hinnastab,» sõnas Piirsalu. Ta lisas, et siin tuleb siiski meeles pidada, et konkurents seab oma hinna. See tähendab, et küsida saab sellist hinda, mida konkreetse kahjustatistika alusel iga kindlustusandja vaates enda määratletud riskigrupis pakkuda saab, et klient nende teenuse ikka valiks.»
Lisaks sellele võib Piirsalu sõnul hinnatõus olla tingitud ka sõiduki kasutusotstarbe muutusest. Näiteks oli sõiduk varem märgitud tavasõidukiks, kuid nüüd kasutatakse seda taksoteenuse osutamiseks. «See kõik mõjutab teenuse hinda igas konkreetses riskigrupis vastavalt iga kindlustusandja riskide grupeerimise metoodikale,» sõnas ta.